Uuringu autorid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest tõdevad, et huviharidus on kättesaadav kõigis Eesti omavalitsustes, kuigi maakonnakeskustes on võimalusi rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigi täiendav rahastamine on paljude kohalike omavalitsuste vaatevinklist mõneti ebaõiglane, sest hajaasustuspiirkonnad saavad täiendavat toetust, samas kui huvihariduse võimalused on paremad maakonnakeskustes, kellele riigi toetust jagub aga vähem.

"Peamiste probleemkohtadena tuuakse välja hajaasustatud piirkondades siiski seda, et ei ole piisavalt palju juhendajaid nendesse piirkondadesse tuua ja see KOV-toetus tingimata ei aita ka katta neid täiendavaid kulusid, mis sellistes omavalitsustes on selleks et pakkuda kodulähedast huviharidust ja huvitegevust. Ja jällegi sellised keskuse omavalitsused tunnetavad suuremat koormust, kuna ümbritsevate omavalitsuste tulevad siis sinna huviharidust ja huvitegevust saama," ütles Tartu Ülikooli RAKE hariduspoliitika uuringute teemajuht Helen Urmann.

Just nii on tunnetanud ka näiteks Viljandi linn.

Viljandi abilinnapea Tonio Tamra ütles, et Viljandi eesmärk on see, et lapsel oleks palju erinevaid tegevusi. "Aga see kõik maksab ja see on kallis. Ei ole ju mõtet piltlikult öeldes Põhja-Sakala vallas pidada üleval tšelloklassi või oboeklassi või teha seal sõudmist. Need on ikkagi maakonnakeskuse asjad. Kui vaadata Viljandi huvikoole, siis kolmandik õpilastest käib ümberkaudsetest valdadest. See on päris suur arv," rääkis Tamra.

Viljandi ettepanekul tulekski eeskätt üle vaadata raha jaotamise printsiip.

"Täna kannatavad just maakonnakeskused, kes tegelikult loovad tervele maakonnale, lastele, noortele, samasugused võimalused nagu oleksid suurlinnades. Täna linn panustab ja rahastab väga palju seda, mida Tallinnas näiteks Muba saab riigi raha eest. Meie teeme eelkutseõpet ise oma rahakoti pealt ja selles osas ootaks riigilt küll suuremaid lahendusi ja tuge rohkem," lausus Tamra.

"Need maakonnakeskused, kus on suur territoorium, annab raha juurde hajaliasustuse komponent, see teeb seda summat mitmekordseks," lisas ta.

Lisaks ootavad omavalitsused, et huviharidusõpetajad ja noorsootöötajad oleksid tasustatud kooli- ja lasteaiaõpetajatega ühtsetel alustel.

Uuringu tellija, haridus- ja noorteamet nõustub, et riigi panus kohalike omavalitsuste huvihariduse toeks pole praegu ei ühtlane ega kindel. Eeskätt on ameti valdkonnajuhi Anu Reinsalu sõnul tekitanud meelehärmi riigi toetuse vähendamine.

"See vähendamine on toonud esile ebakindlust omavalitsustes ja soovi saada riigilt kindlust andvaid ja selgemaid sõnumeid, et kui midagi muutub, siis mis see täpselt on, et nad saaksid sellega arvestada. Poliitikutele panen südamele, et huviharidus võiks olla mingile kindlamale alusele ehitatud kui praegu," sõnas Reinsalu.