Paljud omavalitsused üle Eesti on rahalistes raskustes. Selleks, et kitsikusest pääseda, reformitakse kohalikku koolivõrku, raamatukogusid ja kultuuriasutusi. Kokku proovitakse hoida kõigilt inimeste igapäevaelu puudutavatelt valdkondadelt.

Reformimine pole vaid rahahädas omavalitsuste rida, seda teevad nüüd paljud. Teevad, sest kõik viis aastat, mil oleme pealtnäha elanud haldusreformi järgses Eestis, elab nii enamik kohapealseid inimesi kui ka, mis seal parata, vallavolinikke, ikka veel haldusreformi eelses Eestis.

Omavalitsustes proovitakse kümne küünega kinni hoides säilitada status quo'd, tahtmata midagi kuulda kärpepoliitikast. Nii kuulemegi üle Eesti valukarjatusi, kui teemaks tuleb pika ja väärika ajalooga raamatukogu – või veel hullem – koolimaja sulgemine.

Aga juba kõlisevad Eesti Vabariigi 105. aastapäeva puhul kokku vahuveiniklaasid ning tiku otsas pakutakse väljavalitud seltskonnale peenemat sorti võileibu. Paratamatult tekib küsimus, kas sulgemiste ja koondamiste ajal peo pidamine pole pidu katku ajal.

Vabariigi aastapäeva vastuvõtt kohalikes omavalitsustes on sama pika traditsiooniga nagu meie taasiseseisvunud vabariikki. Niisiis toimub just neil päevil üle Eesti pea 70 vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu. Muidugi on ka valdu ja linnu, mis on sellest tavast loobunud või kus polegi seda kunagi olnud. Üks selline koht on näiteks Põhja-Sakala vald.

Enamikus kohtades kõlab aga Eesti sajanda sünnipäeva lööklause "Hakkame sättima!". Iluteenindajad ei jõua neil päevil tööd ära teha. Soenguid vorbitakse kasvõi ilusalongi koridoris puhkepäeva arvelt. Tõeks saab pikalt vaka all hoitud unelm kanda ülesseatud juukseid, maani ulatuvat lõhikuga kleiti ning ehk kerget sädelustki põsesarnadel.

Kutsutud on vallaametnikud, volikoguliikmed, ettevõtjad, aga ka koostööpartnerid ja tublid vallakodanikud, ühesõnaga koorekiht. Kagu-Eestis asuvast Põlva vallast öeldakse, et neil pole pidu kaks aastat koroona tõttu olnud, niisiis tõotab tänavusest peost, kuhu on kutsutud umbes 300 külalist, tulla rekordiline osavõtt. Samal ajal kinnitavad nad, et 10 000 euro kandis maksma läinud pidu ei toimu peatselt suletava väikekooli arvelt.

Rõuge vallas, kus reformid on ulatuslikud ja kõikehõlmavad, teatakse, et aastapäeva vastuvõtt toimub kõigile vallakodanikele. Esinema on palutud kohalikud talendid ning söökide poolelt piirdutakse kohvi ja koogiga. Kogu eelarve on 3600 eurot ning sellestki rahast kulub lõviosa valla silmapaistvate kodanike tunnustamiseks.

Võrumaal asuvas Võru vallas ja Pärnumaal asuvas Lääneranna vallas on samuti reformidega alustatud. Tõsi, mitte niivõrd põletavalt kehva majandusliku olukorra tõttu, kui pigem tulevikku vaatavalt. Nendeski kohtades peetakse pidu, ikka selleks, et tunnustada oma valla säravamaid.

Omavalitsustest öeldaksegi, et ennekõike on vabariigi aastapäev tunnustusüritus. Lisaks aukodaniku tiitlile jagatakse välja tunnustused tegusatele inimestele. Preemiasaajaid on rohkesti: aasta uus tulija, tegija, ettevõtja, abistaja, sportlane ja noor. Tiitleid on veelgi.

Kohapeal peetakse tunnustamist oluliseks. Öeldakse lausa, et selle jaoks peab ikka raha leidma. Niisiis ongi raske otsustada, kas pidu katku ajal või hoopis meis eneses. Igatahes neis kohtades, kus uks on avatud kõigile, ei tohiks nurinat olla ka neil, keda parasjagu vallas toimuvad muutused puudutavad enam kui teisi.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.