Samal ajal kui Toompeale pürgivad poliitikud jagavad kõlavaid lubadusi, on paljude omavalitsuste juhid halbade ja väga halbade valikute ees. Raha vanamoodi toimetamiseks valla- või linnaeelarves enam ei jätku.

Mitmed omavalitsused on üritanud alanud aasta finantsprobleeme lükata edasi uute laenude võtmisega. See on kerkivate intresside valguses aga nõrk leevendus, mis võib kaugemas tulevikus hoopis rahamuret suurendada. Juba praegu on mõne omavalitsuse jaoks intressikulude kasv tõsiseks probleemiks.

Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et kui Kohtla-Järve linna intressikulud olid mullu 333 000 eurot, siis selleks aastaks prognoositakse kulude suurenemist pea miljoni euro võrra. Rõuge vallas kasvasid mullu intressikulud 65 protsenti ja sellel aastal veel 28 protsenti.

Lisaks kasvavad sel aastal järsult palgakulud, mida survestab ühelt poolt eelmisel aastal kiirenenud inflatsioon, aga ka alampalga tõus ning valitsuse otsus kergitada hüppeliselt õpetajate palka.

Õpetajate palgatõus on kindlasti positiivne ja vajalik, kuid omavalitsustele tähendab see arvestatavat kulude kasvu.

Rakvere vallavanem Maido Nõlvak tõi Lääne-Virumaa Uudistele antud intervjuus näiteks, et õpetajate palgarahast 60 protsenti finantseerib riik ning 40 protsenti peab vald ise leidma. Lisaks tuleb leida raha kaasnevaks palgatõusuks eripedagoogidele, logopeedidele, psühholoogidele, koolidirektoritele, koristajatele, sest nende palga maksab vald enda eelarvest.

Nii võib juhtuda, et mõnes koolis hakkavad õpetajad teenima kõrgemat palka kui koolidirektor või otsustab mõni logopeed minna hoopis kooli tavaõpetajaks, sest nii teenib rohkem.

Teine oluline probleem on kohalike teede hooldus ja remont. Ka siin on riigi eraldatud rahad pigem vähenenud ehk kui vallad ise raha juurde ei paneks, siis saab iga aasta sama rahaga hooldada üha väiksema hulga kilomeetreid.

Loomulikult on võimalik alati kulusid kärpida ja otsida nõnda täiendavaid allikaid prioriteetsetesse valdkondadesse. Tahavad nad või mitte, aga seda teed on sunnitud minema ka kohalike omavalitsuste juhid. Näiteks Lääne-Virumaal on mitmed vallad aktiivselt müümas vallale kuuluvat vara, Tapa vald kaalub koolide liitmist. Kadrina vald sulges raamatukogu Viitnal ja Undla hooldekodu. Haljala vald soovib viis haruraamatukogu asendada teeninduspunktidega.

Majanduslikult igati mõistlikud sammud, kuid nende läbiviimine on ääretult raske, sest tekitab kohalikes inimestes tugevat vastuseisu ning meedias palju kriitikat.

Näiteks eelmise aasta oktoobri seisuga oli Vergi raamatukogul 134 registreeritud lugejat, kellest 71 elab Haljala vallas. Ülejäänud elavad Tartus ja Tallinnas või pealinna lähiümbruses. On majanduslikult ebaotstarbekas hoida 71 inimese tarbeks avatuna raamatukogu või pakkuda seda teenust koos kõigi kaasnevate kuludega Tallinna elanikele, kes satuvad valda suvel või nädalavahetusel.

Haljala vallavalitsus otsustas alternatiivse lahendusena pakkuda kohalikele võimalust hakata küladesse raamatuid tellima. Kindlal päeval sõidab Haljala raamatukogu töötaja külad läbi ja toob inimestele neid huvitanud raamatud kohale ning viib loetud raamatud ära. Selline lahendus on odavam ja ka mugav, kuid paljud kohalikud olid vastu.

See Haljala raamatukogude reformi näide ilmestab, kui keeruline on omavalitsustes astuda majanduslikult mõistlikke samme. Teisalt ei anna taolised kärped ka väga suurt tulu. Näiteks haruraamatukogude sulgemisest tekkinud sääst kulub ära alles jääva raamatukogu töötajatele kõrgema palga maksmiseks ja teiste kasvanud kulude finantseerimiseks.

Seega ei saa kärpimine olla ainus viis, kuidas omavalitsuste finantsolukorda parandada.

Kui me Eestis tahame, et maapiirkondades elu taandarenemise asemel areneks ehk rahvastiku vähenemine pidurduks või elanike arv hakkaks kasvama, siis tuleb anda omavalitsustele suurem vabadus ja valikuvõimalus enda tegevuse rahastamiseks.

Sellele probleemile on juhtinud tähelepanu ka riigikontrolör Janar Holm, kes on praegust omavalitsuste rahastamismudelit võrrelnud perega, kelle rahakotti laekub alati ühtmoodi kindlate põhimõtete alusel kujunev summa ning pere ise juurde teenida eriti ei saa. Kulukamate eesmärkide nimel rohkem tööd teha või prioriteetide nimel kokku hoida pole ka võimalik. Lisaks on suurel osal rahal küljes sildid, milleks seda kasutada tohib.

Selline rahastamismudel ei motiveeri otsima nutikaid ja efektiivsemaid lahendusi ning muudab omavalitsused sarnaseks palgapäevast palgapäevani elavate inimestega, kes mõne suurema või ka ootamatu kulutuse tarbeks peavad võtma laenu, et see siis hiljem igapäevaseid kulutusi veelgi kärpides tagasi maksta.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.