Mäletan hästi, kui tegin lugusid küll poodide sulgemisest, küll postipunktide minema kolimisest, küll panga harukontorite tegevuse lõpetamisest. Nende protsesside aegu said raamatukogud püha lehma staatuse – need peavad jääma. Enamgi veel, raamatukogud lubati ümber kujundada keskusteks, kus laenutatakse välja vaimuvara ja osutatakse muidki teenuseid.

Ometi on läinud hoopis teisiti. Rahvaraamatukogude arv on alates 1995. aastast stabiilselt vähenenud. Kui veel 2011. aastal oli Eestis 563 rahvaraamatukogu, siis 2021. aastal oli neid 50 võrra vähem.

Raamatukogude sulgemise peamine põhjus on kultuuriministeeriumi sõnul olnud kasutajate vähesus, käiguteede muutumine ja lugejate vähenemine. Möödunud aasta lõpust alates on raamatukogude sulgemise põhjustele lisandunud omavalitsuste keeruline finantsolukord.

Just keerulise finantsolukorra tõttu otsustasid Rõuge vallavolinikud sellenädalasel volikoguistungil sulgeda Rõuge vallas olevast kümnest raamatukogust ühe ja viia ülejäänud ühtse juhtimise alla. Luutsniku, Ruusmäe, Viitina ja Haanja raamatukogu kaovad kaardilt. Jääb Rõuge valla raamatukogu ühes raamatukogu teeninduspunktidega Haanjas, Viitinas ja teistes kohtades.

Esialgne plaan on see, et üheksa teeninduspunkti peale jääb kolm töötajat. Kohalikud arvutavad niipidi ja naapidi ega saa kuidagi tulemuseks sama teenust, millega ollakse harjutud.

Kogu protsessi võrreldakse emotsioonide tipphetkel lausa Nursipalu harjutusvälja laiendamisega: riik tuleb ja teeb, vald tuleb ja teeb, aga meie käest ei küsi keegi. Kohalikud võtavad neid muutusi väga raskelt. "Kui asi nii edasi läheb, siis on tõesti nii, et meilt on kõik ära võetud," kostis üks raamatukogutöötaja.

Raamatukogu on neile olnud enamat kui pelgalt raamatute laenutamise koht, see on olnud vaba juurdepääs internetile, et suhelda riigiga või tasuda arveid. See on olnud koht, kus hoitakse end väljaannete abil eluga kursis ning, mis peamine, kus saadakse kokku ja suheldakse.

Raamatukogu on Eestis nagu teisteski riikides üks populaarsemaid kultuuriasutusi. 2018. aastal tehtud uuringu põhjal külastab raamatukogusid 50 protsenti elanikkonnast. Paljudes kohtades on raamatukogu veel viimaseks punktiks, kus inimene tajub, et omavalitsus ja riik pole neid siiski päris hüljanud. Mõistagi tekitab viimase kodulähedase avaliku teenuse kaardilt kustutamine trotsi ja lootusetust.

Ent mündil on ka teine pool. Rõuge vallas suletakse küll üks rahvaraamatukogu, kuid formaalselt jätkab see tegutsemist kooliraamatukoguna. Seejuures pole tegemist piirkonna ainukese koguga, sest vaid viis kilomeetrit eemal tegutseb teine raamatukogu. See pole kõik. Sealt pea kuue kilomeetri kaugusel, kohas, kus enne haldusreformi oli hoopis teine omavalitsus, asub järgmine raamatukogu.

Kõrvaltvaatajale tundub, et kolm raamatukogu kümnekilomeetrisel lõigul on päris suur luksus. Samal ajal selgub, et iga raamatukogu taga on 150–300 elanikku. Kultuuriministeeriumist tõdetakse, et just haldusreformi mõju on see, mis on muutnud ja muudab jätkuvalt nii rahvaraamatukogude arvu kui ka funktsioneerimist.

Paljud raamatukogud on viidud ühtse juhtimise alla, töötab kojukanne ning avatud on laenutuspunktid. Näiteks sulges Antsla vald selle aasta algusest kaks raamatukogu. Initsiatiiv selleks tuli raamatukogutöötajatelt, kes ütlesid, et külastajaid lihtsalt pole. Urvaste ja Kuldre raamatukogu aga ühendati ja Urvaste raamatukogust sai selle aasta alguses Kuldre laenutuspunkt. Sisuliselt ei muutunud kohalike jaoks mitte midagi.

Kinni pandi ka Võru vallas asuv Loosi raamatukogu teeninduspunkt. Põhjus ikka sama, lugejaid napib ning läheduses asub suur ja korralik kogu.

Eks see ole nüüd kohalikele omavalitsustele uues olukorras paras väljakutse, kuidas majandada mõistlikult, ent ometi hoida inimeste jaoks alles viimane punkt, mis meenutab, et nad pole siiski päris üksi jäetud. Ja kui mõni kogu suletaksegi, tuleb mõelda, kuidas peamiselt vanemaealised elanikud ka edaspidi kodust kaugele jäävasse raamatukokku pääseksid, võimalik, et selleks on vaja nõudetransporti või muud lahendust.

Lõpetuseks ka kaks positiivset momenti. Põlvamaal asuva Leevaku küla elanikud saava täiesti uue raamatukoguhoone, mille omavalitsus ehitab valmis riigi toel. Kultuuriministeeriumist öeldakse aga, et nad avavad märtsis raamatukogude innovatsioonifondi "Raamatukogude kiirendi", mis toetab ligi 500 000 euroga just rahvaraamatukogusid ruumide ning tehniliste võimaluste uuendamisel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.