Rõuge vald on üks nendest kümnest omavalitsusest, mille rahaline olukord on üsna nigel. Haldusreformi järel asuti seal suure hooga täitma lubadusi, tegemata seejuures ühtegi reformi, mis aitaks kuludelt kokku hoida. Lubaduste katmiseks võeti hoopis laenu, mida nüüdseks on vallal kokku üle kuue miljoni euro.

Kui sellele liita 300 000 euro suurune Euroopa projektiraha tagasimakse, tulumaksu vähenemine ning hindade kasv, on jõutud punkti, kus vald on pankroti äärel ning sunnitud leidma kiireid lahendusi kokkuhoiuks.

"Kõik asjad on sellised nagu doominokivid, mis on järjest klõks-klõks-klõks ja siis algab sõda, hinnad lähevad põmm-põmm-põmm ja nüüd on see situatsioon käes ja võta ja tegele," kirjeldas Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Rõuge vallas on volikogu teinud juba otsuse viia ühtse juhtimise alla kultuuriasutused kui ka raamatukogud. Nüüd seisab ees järgmine otsus – mida teha kohaliku koolivõrguga. Kas viia ka see ühtse juhtimise alla ja kaotada ühest koolist kolmas õppeaste ja kas sellest ka tegelikult piisab?

"Meie taristu on amortiseerunud. Kui midagi juhtub, mõni küttekeha kas koolides või allasutustes kusagil läheb katki, meil ei ole mitte mingeid varusid ja selle nurga alt ma ei tea, millest piisab," ütles Vahter.

Vallavanem möönab, et mõistlik olnuks hoopis valla neljast koolist kaks omavahel kokku liita. "Aga kahjuks poliitilist tuge ja konsensust sellele ettepanekule ei olnud," sõnas ta.

Tegelikult tõmbavad paljud omavalitsused praegu üle Eesti haridusvõrku kokku. Põlva vallas Kauksis on arutelu all, et sulgeda sealne 23 õpilasega Kauksi kool. Sarnaseid plaane peetakse ka Pärnumaal Lääneranna vallas, Viljandimaal Põhja-Sakala vallas, aga ka Võrumaal Võru vallas.

Hariduskulud moodustavad omavalitsuste eelarvest üle 50 protsendi, samal ajal aga õpilaste arv väheneb. Vallad ütlevad üheselt, et vanaviisi pole enam võimalik teenust pakkuda.

Näiteks toob Britt Vahter välja, et selleks, et omavalitsus tuleks riigi rahastusega välja, peaks iga kooli igas kooliastmes olema vähemalt 30 õpilast. Rõuge valla neljast koolist kolmes nii palju õpilasi pole.

"Riiklikult on põhikoolis klassis õpilaste ülempiir 24 õpilast. Meil õpib mõnes klassis üks õpilane, mõnes kaks õpilast. Kus on see alampiir? Meie haridusvõrk ei ole jätkusuutlik, me peame tegema ümberkorraldusi. Me ei suuda toime tulla samamoodi nagu enne haldusreformi sarnase võrguga, aga laste arv on nii palju vähenenud," rääkis Vahter.

Kohalikud pelgavad täielikku ääremaastumist

Reformide läbiviimise muudab keeruliseks kohalike reaktsioon, kellele tundub, et nüüd on ette võetud paikkondade täielik ääremaaks muutmine. Nii on asutud avaldama meelt ja seisma nende väheste teenuste eest, mis veel on piirkonda alles jäänud. Näiteks ei taha Rõuge vallas asuva Mõniste piirkonna inimesed nõustuda sellega, et nende 45 õpilasega kool muudetaks kuueklassiliseks.

"Sellele kogukonnale on ikkagi oluline, et haridust saaks kodu lähedalt," ütles nelja lapse isa Indrek Võsu.

"Lapsed ei tohiks olla see koht, kust esimesena kokku hakkame hoidma," ütles Mõniste kooli õpetaja, kolme lapse ema Kadi Mõttus.

"Kogu see asi tahaks natuke pikemat planeerimist, rohkem läbimõtlemist. Praegu tehakse seda natuke kiirustades," sõnas Mõniste kooli hoolekogu aseesimees, kolme lapse isa Üllart Länik.

Valdade nõustaja: probleemi lahendamist on edasi lükatud

Rahandusministeerium toob välja, et aastate jooksul on enamikus Eesti väiksemates piirkondades vähenenud elanike arv kuni 20 protsenti ja õpilaste arv isegi enam kui 50 protsenti.

"See iseenesest toob kaasa vajaduse teenuste ümberkorraldamiseks ja kui seda ei ole tehtud nende aastate jooksul ja nüüd äkki olukorras, kus kõik muud kulutused on tõusnud, on nüüd vaja hakata tegema, siis on see tõesti suur probleem ja ei jõuagi enam teha analüüse ja kaalutletud otsuseid," kommenteeris rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet.

Valdade nõustamisega tegelev Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv ütles, et olukord, kuhu omavalitsused on sattunud, ei ole tekkinud üleöö ning seni on probleemi lahendamise asemel seda edasi lükatud, viidates seejuures vallavolinike tegemata tööle.

"Pigem ma küsisin nende inimeste enda käest, et kas te siis ei näinud, et elu hakkab teist mööda minema ja nüüd me siis jookseme elule järele. See ei ole ka päris adekvaatne käitumine," ütles Noorkõiv.

"Inimeste peades haldusreform ei ole siiani kohale jõudnud ja see ei ole jõudnud ka volinike pähe. Me elame endiselt enne haldusreformi-aegses ajas, kus meil on endised viis valda ja iga erineva piirkonna volinik seisab endiselt ainult oma piirkonna huvide eest ja ei olegi võimalik loogilist arutelu tekitada," sõnas Britt Vahter.

Tekkinud on piltlikult öeldes olukord, kus on ühel pool omavalitsused, kus inimesi jääb aina vähemaks ning teenuseid ei saa enam nii palju pakkuda, teisel pool on aga omavalitsused, kuhu inimesi tuleb aina juurde, aga teenuseid nagu lasteaiakohad ei suudeta neile nii palju pakkuda kui vaja.

"Kõige raskemas seisus on ikkagi need omavalitsused, kus ei ole selget keskuste võrgustikku, suured hajaasustuse piirkonnad, kus on vähe inimesi ja nüüd teenused kipuvad kaugenema," ütles Noorkõiv.

"Meil on 933 ruutkilomeetrit territooriumit ja 5000 inimest laias laastus, aga kui ma pean pakkuma samad teenused, mida pakub Viimsi vald, siis kuidas see reaalne on?" küsis Vahter.

Ta ütles, et praegune riigi rahastus omavalitsustele ei päde enam ja see tuleks kiiremas korras üle vaadata.

"Tasandusfond tuleks kohe üle vaadata, sest tasandusfond enam ei tasanda. Omavalitsused on nii erinevad, et sellist maaomavalitsust, mis on hajaasustuses, väga suure territooriumiga, see toetusfond lihtsalt ei kata ega toeta," rääkis Vahter.

Kaia Sarnet ütles, et tasandusfondi raha on viimase kümne aastaga tõusnud peaaegu 45 protsenti. Samas tõdes ta, et teede hoolduseks ette nähtud rahad on püsinud kümme aastat muutumatuna. Ta nõustus, et tõenäoliselt ei saa ka valitsus minna omavalitsustega vanaviisi edasi.

"Põhjala riikides juba räägitakse, et ikkagi hakata diferentseerima, et osa suuremaid omavalitsusi teevad rohkem ülesandeid ja nad teevad ka võib-olla väiksematele omavalitsustele. Ja võib-olla tõesti väga hajaasustuses olevad omavalitsused ei peagi kõiki neid teenuseid pakkuma, mis mujal on. Aga see on poliitilise diskussiooni ja lõpliku otsustamise koht," rääkis Sarnet.