Kõige rohkem puudutab riigimetsa 2023–2027 aasta uuendusraiete pindala vähenemine männikuid, vähemal määral kaske, haaba ja teisi puuliike. Üraskikahjust tingitud vajalike raiete maht lisandub planeeritavale 9180 hektarile.

Raiemahu kinnitamine on veninud, kuna valitsuse osapooled pole suutnud selle mahus kokku leppida. Koalitsioonis pole toetust raiemahu vähendamisele olnud. Nüüd, poolteist nädalat enne valimisi tegi sotsiaaldemokraadist Kallas otsuse ainuisikuliselt. Seadusest tulenevalt on tal selleks RMK puhul õigus. Oma otsusest teavitas minister ka koalitsioonipartnereid ning Reformierakond kinnitas, et võtab info teadmiseks.

"Minu ja meie erakonna sõnum on kogu aeg olnud, et raiemahtu tuleb järkjärgult vähendada, et metsad oleks kestlikumad ja samal ajal tagada ka puidu väärindamine Eestis," põhjendas Kallas oma otsust ERR-ile.

Pärast valimisi võib siiski juhtuda, et uus keskkonnaminister vaatab Kallase praeguse otsuse taas ümber.

Tulenevalt metsaseadusest peab keskkonnaminister määrama igal aastal arvestuslangi alusel riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide kaupa.

Kallas esitas valitsusele ettepaneku raiemahtude vähendamiseks 1. detsembril 2022. Uuendusraiete optimaalse pindala maht riigimetsa majandajatele on kooskõlas keskkonnaagentuuri soovitustega.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran saatis Kallase otsuse järel ajakirjanikele kommentaari, kus märkis, et on hea, et RMK-l on selgus riigimetsa järgmise viie aasta raiemahu osas. "Saame sellest tulenevalt nüüd oma töid täpsemalt planeerida," lausus Marran. "Samuti saavad täpsemalt oma plaane seada meie koostööpartnerid, sealhulgas puidu ostjad."

Algne ettepanek uuendusraieks oli 10 250 hektarit

RMK algne ettepanek uuendusraieks oli 10 250 hektarit, mis lähtus metsade vanuselisest jaotusest, säästliku metsanduse nõuetest ning soovist tagada metsade majandamise jätkusuutlikkus.

"RMK kannab hoolt peaaegu poole Eesti metsamaa eest, kuid meie osakaal iga-aastasest Eesti raiemahust moodustab vaid ligikaudu kolmandiku," tõdes Marran.

Riigimetsast on ligi kolmandik looduskaitse all ja seal metsi tavapärasel moel ei majandata.

Tööstus: keskkonnaminister hävitab viimastel ametinädalatel töökohti

"Madis Kallase vahetult enne valimisi tehtud otsus vähendada raiemahtusid riigimetsas juba käesoleval aastal jätab vajaliku tooraineta maapiirkondades oluliseks tööandjaks olevad puidutööstused ning viib RMK kasumi vähenemisena riigieelarvest hinnanguliselt 40 miljonit eurot," teatas reaktsioonina Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).

Kuna raiemahu vähenemine on peamiselt planeeritud kvaliteetseima ja enim väärindamist leidva männipalgi arvel, peab just väärindav tööstus end niigi pingelistel aegadel veelgi kokku tõmbama, mille tulemusena kaob majandusest lisaks hinnanguliselt 140 miljonit eurot lisandväärtust, märkis liit.

"Ajal, kui prognoosid näitavad töötuse kasvu ning just tõmbekeskustest väljaspool on inimestel üha keerulisem hakkama saada, on sotsiaaldemokraadid otsustanud tegeleda Eesti kõige enam eksportiva tööstusharu ja selle töökohtade hävitamisega ning seda lühiajalise poliitilise populismi nimel. Mõtlemata sellele, et tagajärgedega peab tegelema juba uus riigikogu ja valitsus," ütles EMPL-i tegevjuht Henrik Välja. 

"Kuidas täita tellimusi ja maksta inimestele palka, kui minister saab sisuliselt üleöö ühe allkirjaga otsustada, et juba sellel aastal puitu, millest toota näiteks mööblit, maju või ehitusdetaile, lihtsalt enam ei tule," lisas Välja. "Puudu jääb vähemalt kahe keskmise  saeveski mahu jagu toorainet ja toodangu vähenemine mõjutab ka puidu järelväärindajaid, nagu hööveldajad, liimpuidutootjad, akna-uksetehased, majatehased. Ministri otsus on, nagu kahjuks viimasel ajal kombeks, tehtud ilma mõjuanalüüsita töökohtadele ja majandusele üldiselt - mõjutab see ju otseselt ka riigieelarve tulubaasi."

Välja lisas, et kui teistes riikides otsivad valitsused võimalusi, kuidas kodumaist tööstust toetada ja töökohti säilitada, siis Eestis on mindud vastupidist teed, muutes niigi keerulist olukorda ettevõtete jaoks hullemaks ja seda kahjuks just regionaalpoliitika arvel. "Kõige valusamalt saavad pihta Võru-, Valga- ja Põlvamaa ja Viljandimaa," ütles ta.