"Raiemahtude paika panek on tõepoolest keskkonnaministri otsus. Me oleme näinud, et keskkonnaministrid on neid otsuseid üksi ka teinud. Me leppisime kokku valitsuses küll selle, et me teeme selle koos ja arutame selle koos läbi. Meil oli kokkulepe, et selle jaoks on vaja koalitsiooni nõusolekut, et neid mahtusid paika panna," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Tegelikult ma väga tunnustan keskkonnaministrit, kes tuli valitsusse metsanduse arengukavaga, mida pandi väga pikalt kokku ja see oli meie ühine otsus koalitsioonis saata see riigikokku, et see ära teha, et anda mingi selgus kogu sektorile. Aga see sõnum, mis tagasi tuli riigikogust, et siis ikkagi enne valimisi pole võimalik teha. Minu meelest sellel sektoril on vaja stabiilsust. Ja küsimus peale valimisi ongi see, et kuidas me saame seda kindlamaks muuta selle läbi, et ei oleks, et üks minister tuleb ja järgmine minister muudab selle jällegi kuidagi teistpidi," rääkis Kallas.

"Minu meelest seda peab ka laiemalt just arutama võtmes, et me ju tahame, et sellest puidust tehakse suurema lisandväärtusega asju. Võib-olla on lahendus see, et me hakkame just mõõtma seda suuremat süsiniku sisaldust. See tähendab seda, et mitte ainult see puu, mis sa maha võtad, vaid mida sa sellest puust ka teed, kas see jääb süsinikku siduma või ta läheb kuskile ahju. See, mida minu teada keskkonnaminister koos RMK-ga on läbi mõelnud just RMK hangete osas, on see, et seda hierarhiat moodustada, et eelistada neid sektoreid, mis toodavad suurema lisandväärtusega tooteid," lisas peaminister veel.

Madis Kallase sõnul vajas Eesti loodus otsust ka olukorras, kus valitsuses konsensus puudus.

"Kahjuks Eesti loodus sellest abi ei saa, kui on konsensus või ei ole. Eesti loodus ja mets vajas seda otsust. Ja kahjuks minule rohkem aega antud ei olnud. Metsanduse arengukava, mida ma lootsin vastu võtta, mis võiks olla konsensuse üks nurgakivi, jäi vastu võtmata. Ega minul ei olnudki muud valikut," põhjendas keskkonnaminister.

Erakonna Isamaa aseesimees ja riigihalduse minister Riina Solman oli raiemahtude vähendamise suhtes kriitiline.

"Mulle tundub, et valimiste eel sellist poole valikut teha ei ole olnud kõige targem. Ei ole ju niimoodi, et see, kes on raiemahtude vähendamise poolt, on hea ja see, kes tahab teist vaadet, tahab oma töökohti säilitada, on paratamatult halb. Kõik asjad on seotud omavahel. Me peame kogu pilti vaatama tervikuna," kommenteeris Solman.

Solman tõi näite Võrumaalt, kus puidusektor moodustab suure osa tööturust. "Seal kohalike omavalitsuste tulubaas langeb just seetõttu, et igal aastal lahkub sealt 300 tulumaksu maksjat. See raiemahtude teema on seal väga valulik ja ülioluline," rääkis Solman.

"Üks asi on majandus, aga ma olen kogu aeg rääkinud, et mets ei ole vaid puupõld või rahaallikas. Mets on ka elurikkus. Minu viimasel nädalal, selle valitsuse töönädalal oli viimane võimalus see suund näidata, millesse ma usun. Minu südametunnistus on puhas, mul on hea uni," kommenteeris Madis Kallas.

Kuna koalitsioonipartneritega kokkulepet ei saavutatud, otsustas keskkonnaminister Madis Kallas kolmapäeval kasutada seadusest tulenevat õigust ning vähendada riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile.

Raiemahu kinnitamine on veninud, kuna valitsuse osapooled pole suutnud selle mahus kokku leppida. Koalitsioonis pole toetust raiemahu vähendamisele olnud. Nüüd, poolteist nädalat enne valimisi tegi sotsiaaldemokraadist Kallas otsuse ainuisikuliselt.

Viimastel aastatel on RMK raiemahud kõikunud 11 100, 9700, 10 500 ja 9200 hektari vahel. Tänavune raiemaht lähtub keskkonnaagentuuri soovitusest. Pikaajalise selguse metsa majandamise osas võiks anda metsanduse arengukava vastuvõtmine, mida on arutatud neli aastat.