Karis: USA pühendumine Euroopa julgeolekule on tugevam kui kunagi varem
President Alar Karis rõhutas Varssavis NATO idatiiva liidrite kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga tugeva transatlantiline sideme olulisust ning vajadust tugevama NATO kaitselahendi järele.
"Peame USA jätkuvat kohalolekut Balti regioonis usutava heidutuse seisukohalt äärmiselt oluliseks," ütles Karis.
Venemaa on jätkuvalt tõsine sõjaline oht NATO-le ning alliansil tuleb Karise sõnul seda ohtu tõsiselt võtta, mistõttu on vaja suurendada NATO kaitseambitsiooni enne juulis Vilniuses toimuvat tippkohtumist.
"Meil on vaja koos kõigi allianssi liitlastega suurendada sõjalisi kaitsekulutusi, lõpetada töö NATO kaitse- ja heidutusvõime tugevdamiseks ning tuua Soome ja Rootsi uute liitlastena pardale," sõnas Karis.
Karise sõnul tuleb juba praegu mõelda ja arutleda sõjajärgse Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle. "Kui tahame Euroopale anda pikaajalise rahu, peab meie eesmärk olema üheselt selge – ei ainsatki halli tsooni Venemaa läheduses, ei ainsatki ala, mille julgeolek on määratlemata, sest just sellised alad on regiooni ebastabiilsuse allikaiks," ütles president. "Selle arutelu alguspunkt peab olema Ukraina, kes on selgelt oma tahet väljendanud saada NATO liikmeks. NATO tippkohtumisel Vilniuses tuleb visandada Ukrainale liikmesuse tee."
Karise sõnul on oluline eesmärk ka taastada rahvusvahelise õiguse autoriteet. "Milliseks kujunevad meie suhted Venemaaga tulevikus, saame arutada sellest lähtuvalt ja alles seejärel kui agressiooni ja sõjakuritegude üle on kohut mõistetud."
Karis toetas Ukrainale igakülgse abi suurendamist, mis aitaks Venemaa agressiooni ohvril end edukalt kaitsta ja kallaletungija Ukraina piiridest välja lüüa. "Venemaa kahtleb, kui kaua on Lääs valmis Ukrainat toetama. Me saame näidata, et Venemaa eksib jälle. Praegusel kriitilisel perioodil on vaja teha palju enamat Ukraina abistamiseks. Lääne otsus mitte lubada Venemaal Euroopa geograafiat ümber joonistada on see, mida jälgivad ka teised rahvusvahelised suurjõud. NATO võimalus ja kohustus on kas teha ajalugu või muutuda ajalooks," lisas ta.
"On oodata, et lähikuudel suurendab Venemaa survet alustada rahuläbirääkimisi. Kuid rahu, mis ei tõrju Venemaad Ukrainast välja, võimaldab agressoril end koguda ja uuesti rünnata. See tähendaks, et Euroopas ei ole püsivat rahu," sõnas president.
NATO idatiiva riike ühendava Bukarest 9 formaati kuuluvad Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari.
Toimetaja: Barbara Oja