Keskkonnaminister Madis Kallas kinnitas kolmapäeval riigimetsa uuendusraiete pindala järgmiseks viieks aastaks. Senise 10 490 hektari pealt langes see 9180 hektari peale. Viieks aastaks kinnitatakse RMK uuendusraiete pindala selle jaoks, et riigimetsa majandajatel aga ka partneritel oleks mingisugunegi kindlus. Aga viimase paari aasta jooksul see number on olnud 11 100, 9700, 10 500 ja nüüd 9200. Kõikumisi siia-sinna, lõppkokkuvõttes 17 protsenti langust. Mikk Marran, kas üks hea metsaomanik niimoodi oma oma asju planeeribki?

Kõigepealt ma ütlen, et mul on hea meel, et see otsus tuli. RMK on seda otsust viimased kolm kuud oodanud. Jah, see uuendusraiemaht on umbes 1000 hektari võrra väiksem kui RMK seda pakkus eelmise aasta sügisel. Meie pakutud oli 10 250. Aga kuna see on ministri määrusega kehtestatav otsus, siis see on poliitiline otsus ja minister saab selle otsuse teha.

Aga jah, raiemahtude otsus on 2021. aasta sügisest muutunud väga poliitiliseks teemaks ja neid mahtusid on päris palju muudetud. Kindlasti oleks sektoril laiemalt ja ka RMK-l hea, kui oleks tagatud pikemaajalisem stabiilsus. Et me saaksime oma töömahtusid sättida, meie kliendid teavad, mida oodata ja ka meie lepingupartnerid teavad, mis saavad olema lepingute mahud järgmisel või järgmisel viiel aastal.

Mida see praktikas tähendab, kui 1000 hektarit vähem saab uuendusraiet teha?

RMK lähtub metsade majandamisel vajadusepõhisest lähenemisest ehk me valdavas osas raiume metsades, mis on raieküpsed või juba selle küpsuse ea ületanud.

Nii te tegite ka siis, kui raiemaht oli 11 100 hektarit?

Täpselt nii.

Kuidas te sedasama asja saate teha nüüd, kui on 9200?

Lihtsalt me peame oma plaanid ümber vaatama ja otsustama, milliste metsade uuendamisega kannatab oodata. Ja peaasjalikult saame oodata nende metsadega, mis on veel küllalt heas tervislikus seisus. Aga kindel on see, et neid küpseid metsasid, me saame uuendada väiksemas mahus ja me peame raieid edasi lükkama. Ja väga üldistades võib see tähendada tulevikus seda, et puidust, millest praegu saaks valmistada hea kvaliteediga mööblit või muusikainstrumente, saab võib-olla hea küttematerjal. See on risk, mille me sellise otsusega mingil määral võtame.

Kui 9200 on natuke aega, siis saab edasi lükata, aga kui 9200 on pidevalt, siis metsa majandamise mõttes ei ole kuigi jätkusuutlik?

Seda saab teha. Aga risk on selles, et hea, kvaliteetne puit ei pruugi enam näiteks viie või kümne aasta pärast olla hea ja kvaliteetne puit. Teatud puuliigid lihtsalt lähevad nii-öelda maakeeli öeldes hapuks, nendest ei saa enam häid tooteid. See on see risk, mis me võtame.

Kas puiduliikide kaupa see muutus on tegelikult palju suurem?

Kõige rohkem vähenes männilank, umbes samaks jäi see kuuse ja kase puhul. Aga männi osas see vähenes kõige rohkem. Ja see on ka mõistlik otsus, sest mänd on pikaajaline puu ja kasvab veel hästi oma 100., 110. ja 150. eluaastal. Pigem on probleem just kuusemetsadega, sest kuusk on väga hell puu. Ja teatavasti on ka kuuse kooreürask päris korralikult Eesti metsades möllanud. Kui järgmistel kuudel tekib meil parem selgus, kui suured on üraskikahjud, siis tõenäoliselt ma lähen uuesti keskkonnaministri juurde ja palun kuuse üraskitõrjeks eraldi mahtu.

Olete te sellest juba ministriga rääkinud?

Oleme sellest rääkinud ja minister on sellest teadlik, aga ma arvan, et see selgubki järgmistel nädalatel-kuudel. Kui me saame Lidariga metsadest üle lennata ja saame täpsemad andmed kahjude kohta.

Kui suure osa RMK raiemahust uuendusraie või lageraie moodustab?

Uuendusraie on valdav. Uuendusraie ei tähenda, et me lihtsalt raiume ja läheme järgmise eraldise juurde ja jälle raiume. Me uuendame kõik raiutud metsad, jääb aasta vahele ja raielangist saab metsa lasteaed. Et ei ole metsa surnuaed pikki aastaid.

Kas selle lause õpetas teile RMK kommunikatsiooniosakond?

Ei, me oleme ise selle peale mõelnud, et kui inimesed sõidavad raielankidest mööda, siis aastaid võib tekkida tunne, et just raiuti ja midagi ei juhtu, aga kui peatada auto kinni ja vaadata lähemalt, siis seal tõenäoliselt on puud, mis on kolme-nelja-viie aasta vanused, aga kaugelt vaadates me ei näe veel metsa. Natuke tuleb oodata, nii nagu laste kasvatamisega.

Kui suur osa RMK raiemahust on siis uuendusraie? Ja kui uuendusraie pindala vähendatakse, kas siis RMK saab seda kompenseerida teisi raieliike kasutades?

Liiga palju ei saa. Loomulikult me teeme ka harvendusraieid, aegjärgseid raieid, häilraieid, aga uuendusraie on olnud valdav raieliik. Läbi selle raieliigi me saame kõige kiiremini panna uue metsa kasvama, aga loomulikult ka kõik teised raieliigid on töös ja see sõltub juba pinnasest, kasvukoha tüübist, eraldise suurusest ja muudest nüanssidest.

Kui on võimalik vältida seda, et heast palgimetsast saab küttepuumets, siis mis on see takistus, et seal uuendusraie asemel rakendada mõnda teist raieliiki?

See on kindlasti üks võimalus ja alati sõltuvalt eraldisest ja kasvukoha tüübist me peame vaatama, milline metsamajanduslik võte on kõige mõistlikum. RMK vaade on alati olnud see, et me saaksime uue metsa võimalikult kiiresti kasvama, siduma süsinikku. Kui me istutame uued taimed vanade puude varju, siis me riskime sellega, et ei jätku piisavalt toitaineid, ei jätku piisavalt valgust ja uued puud jäävad nii-öelda kiratsema. Seda tuleb iga maatüki osas eraldi vaadata. Kindlasti paindlikum lähenemine on mõistlik.

RMK müüb 85 protsenti oma puidust kestvuslepingutega. Kuidas te julgete sõlmida viieaastaseid lepinguid, lubada puidu ette ära, kui iga hetk võib tulla minister ja öelda, et raiuge nüüd poole vähem?

Selles mõttes me oleme natuke nutikamad. Viieaastane kestvusleping tähendab seda, et on olemas raamleping, aga kogused lepitakse kokku kolm korda aastas. Praegu on meil lepitud kokku kogused kuni juunikuuni ja siis aasta teises pooles me hakkame leppima kokku koguseid järgmisteks kuudeks. Ja nüüd, kui on ministri määrus olemas, saame me ka klientidele öelda, millises mahus me saame puitu tarnida. Me ei ole võtnud ühtegi kohustust, mida me täita ei suuda. RMK alati on oma kohustused täitnud.

Metsa- ja puidutööstuse liit teatas, et RMK kasum väheneb ministri otsuse järel hinnanguliselt 40 miljoni euro võrra aastas. Kas teie arvutused on samasugused?

Mul ei ole täpset numbrit võimalik välja käia, aga loogika ütleb, et kui mahud vähenevad ja tõenäoliselt lähevad ka puidu hinnad mõnevõrra madalamaks, siis kindlasti kasum suureneda ei saa. Kindlasti need numbrid vähenevad. Väga esialgsete arvutuste kohaselt me näeme ette, et selle otsusega RMK tulu väheneb umbes 15 miljonit eurot. Vähenevad ka kulud, sest me teeme vähem töid, umbes neli kuni viis miljonit eurot. Ja see omakorda tähendab, et meie kasum väheneb vähemalt 10 miljonit eurot. Need on väga esialgsed arvutused.

Kas see tähendab vähem dividende või ka vähem mingisuguseid tegevusi muudes RMK valdkondades?

Me peamegi kõik need lahtrid üle vaatama. Selle aasta kasumiprognoos on kinnitatud arengukavas 82 miljonit eurot, nüüd see väheneb 10 miljoni võrra. Mis siis tähendab seda, et dividendi ei pruugi me olla võimelised maksma nii palju, kui seda on ette nähtud. Või siis me peame vaatama üle näiteks looduskasutuse või looduskaitsetööd. Me jõuame sinna lähinädalatel ja väga palju sõltub siiski ka puidu hinnast.

Kui palju teie elu muudaks see, kui tuleb uus valitsus, uus minister ja uuendusraiete maht tõuseb uuesti näiteks 10 000 hektarile või 11 000 hektarile? Kas see tähendab, et sügisel raiute oluliselt rohkem?

Ärme rutta sündmustest ette. Praegu me hakkame toimetama selle määruse alusel, mis on minister Kallase poolt kinnitatud. Kui peaks tulema uus otsus aasta jooksul, eks me siis püüa jälle kohaneda. Aga see tähendab seda, et me peame kindlasti oma plaanid jälle ümber tegema. Näiteks mõned eeltööd, mis on tehtud, on need siis kooskõlastused või lankide märkimised, tuleb ümber vaadata ja ümber teha. Ja teiseks kindlasti mõjutab see ka meie partnerite ja meie klientide plaane uuesti ja ka meie alltöövõtjate plaane. Minu sooviks oleks see, et oleks tagatud pikemaajalisem stabiilsus.

RMK eelmisel aastal otsustas, et kestvuslepingud sõlmitakse nüüd vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega ja hulk kestvuslepinguid ka lõppes eelmise aastaga ja sõlmiti nüüd uuesti. Kuidas see hinda mõjutas? Sest kogu eesmärk oli ju see, et kohalikele ettevõtetele muutuks puit odavamaks. Kas sellega muutus?

See on RMK põhimõte. Me muutsime oma puiduturustusstrateegiat, et me tahame müüa valdavas osas oma väga heast materjalist Eesti ettevõtetele ja nendele ettevõtetele, kes maksimaalselt seda puitu väärindavad. Meie strateegia muutus ei avaldanud tegelikult suurt mõju hindadele. Kuna jätkuvalt RMK puit on väga soovitud ja me alati tarnime õige koguse õigesse kohta, siis sellele suurt mõju ei olnud. Ja teiseks me tegime otsuse, et järgmise aasta algusest saavad kõik lepingu tingimused esimesest päevast peale avalikuks. Siiamaani oli kokkulepe meie partneritega ärisaladuse osas viieks aastaks. Nüüd RMK teatas juba aasta ette, et selline tingimus kaob ära ja meie kliendid peavad olema valmis selleks, et kõik lepingu tingimused, kõik numbrid on avalikud. Kuna me tegutseme ju Eesti riigi varaga, siis on see igal juhul mõistlik.

Aga kui puidu hind Eesti ettevõtetele odavamaks ei muutunud, siis mis selle kõige mõte oli?

Mõte oli avatum suhtumine, avatum tegutsemine. Meie eesmärk on Eesti puit müüa Eesti ettevõtetele. Meil on praegu probleem paberipuuga. Meil ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kes suudaksid paberipuud kasutada.

Mis te selle Metsä Forest grupi asemele nüüd võtate?

Meie ei võta kedagi asemele. Kõigepealt peavad äriringkonnad tegema strateegilised otsused ühe või teise tehase rajamise osas või mitterajamise osas. Ja siis meie saame pakkuda nii-öelda oma portfellist mingisuguse koguse puitu, mida saab maksimaalselt väärindada. Aga kõigepealt on vaja teha otsus ühe või teise tehase rajamise kohta ja siis saame rääkida juba toorainest.