Kuna Lõuna-Eesti metsades on kuuse-kooreüraski levik kõige suurem, siis ainuüksi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib sealsetest metsadest paari nädala jooksul välja hinnanguliselt 20 000 tihumeetrit püünispuid.

"Kui varasematel aastatel oleme seda tööd teinud juuni alguses, siis nüüd alustasime juba mai keskpaigas. Meil on üsna lühikene ajaaken alates sellest, kui üraskid on püünispuud asustanud ja kuni nad hakkavad sealt välja lendama. Umbes kahenädalase perioodi jooksul me üritame võimalikult kiiresti puud langilt kokku vedada ja ka langilt ära toimetada," selgitas RMK kagu regiooni varumisjuht Tanel Täheste.

Kuigi ka erametsaomanikud raiuvad püünispuid üraskikahju vähendamiseks, on väiksemates kuusemetsades lihtsam ja soodsam kasutada feromoonpüüniseid.

"Tavametsaomanikul, kes ei ole väga kursis metsandustõdede ja putukate käitumisega, on püünispuu teema natuke raske ellu viia, eriti kui ta veel kohapeal ei ela, sest püünispuude väljaveol on väga tähtis, et see toimuks õigel ajal. Selles mõttes Võrumaa metsaomanikud on hakanud kasutama feromoonpüüniseid sellepärast, et seal on ikkagi vannist silmaga kohe näha, kui suur tulemus on olnud ja saab kerge vaevaga kogutud üraskid metsast välja vedada," rääkis Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok.

Võrumaal Sõmerpalus elav Tarendu talu peremees Aleks Pai kirjeldas, et tema on oma metsas kasutanud erinevaid vahendeid kuuse-kooreüraskiga võitlemisel. Enamuse püünispuudest on ta juba metsast välja viinud.

"On sanitaarraiet tehtud, püünispuid on kasutatud ja feromoonpüünised on ka üleval," loetles Pai. "Eks ta on kompleksne, mida rohkem meetmeid kasutad, seda parem on," lisas ta.