Riik annab igal aastal välja kolm kultuuri elutööpreemiat, mille suurus on 64 000 eurot, ja viis aastapreemiat, mille suurus on 9600 eurot. Preemiasummad on püsinud sellistena juba alates krooniajast ning selle ajaga on inflatsioon nende väärtusest suure tüki ära hauganud.

Piret Hartman ütles ERR-ile, et kindlasti võiks preemiasummasid tõsta, kuid ministeeriumis seda tema ministriksolemise ajal arutatud ei ole.

"Tõesti on väga palju aega sellest möödas, kui need summad kokku lepiti. Aga praegusel hetkel me ei ole seda arutanud ja kultuuriministeeriumis on väga palju neid rahastusi, mida oleks vaja tõsta, mis on aastaid püsinud paigal. See on teema, millest oleme viimasel ajal väga palju rääkinud, et mida teha selleks, et kultuurivaldkonda üldse raha juurde tuua," sõnas ta.

Hartmani sõnul olid sügisel toimunud eelarveläbirääkimisel kultuuriministeeriumi prioriteediks palgad ning selleks saadigi raha juurde, kuid paraku on veel väga palju teisi murekohti, mille jaoks on eelarvest lisaraha tarvis.

Ta tõi näiteks laenutushüvitised, millega on probleeme hoolimata tänavuseks aastaks juurde saadud 400 000 eurole, aga ka kunstivaldkonna rahastamise, mille kitsaskohad kerkisid enim esile seoses EKKM-i keerulise olukorraga.

Minister pooldab enda sõnul väga indekseerimist, mis aitaks preemiaraha väärtusel elukalliduse tõusuga sammu pidada, kuid see eeldaks kokkulepet, et kultuurieelarve samuti igal aastal kasvaks. Praegu tuleb aga iga-aastane kasv riigieelarve kokkupanekul eraldi läbi rääkida.

"On neid valdkondi, kus on kokku lepitud, et seaduse kohaselt kasv toimub ja selle jaoks raha leitakse, aga kultuuriministeeriumis me iga kord küsime riigieelarvest raha juurde ja kui lisame need indekseerimised, on keeruline tagada ka seda, et meil ressurss on," nentis ta.

Hartman lisas, et indekseerimist tuleks rakendada mitmes kultuuriministeeriumi valdkonnas, aga tõsine küsimärk ongi selles, kuidas selleks vajalikku ressurssi tagada.

Pikalt muutumatuna püsinud riiklike preemiate küsimuse tõstatas vabariigi aastapäeval peetud kõnes ka president Alar Karis.

"Aga kas keegi teab põhjust, miks on riiklike kultuuri, spordi ja teaduse aastapreemiate suurus enam kui 20 aastat muutumatu? Mina küll ei tea, aga nii pole õige," lausus ta 24. veebruaril.

Eesti Vabariigi kultuuripreemia asutati 1991. aastal ning see määratakse silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Aastapreemiaga autasustatakse kultuuriinimesi eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.

Tänavu pälvisid kultuuri elutööpreemia Anne Erm, Lembit Peterson ja Priit Pärn. Aastapreemia said Maria Faust, Jaanus Samma, Eik Hermann, Rainer Sarnet ja Heli Allik.

Riik jagab ka teaduse elutööpreemiaid, mille suurus on 40 000 eurot. Seegi summa on pikka aega muutumatuna püsinud.