Desinfitseerimisvahendeid tootva AS-i Chemi Pharm käibenumbrid pole pärast koroonakriisi lõppu oluliselt vähenenud. Ehkki sõja algus tõmbas Sakusse 57 miljoni eurose ravimitehase rajamisel hoogu maha, on plaaniga tasapisi edasi liigutud.

"Praeguseks oleme nii kaugel, kus projekteerimisega oleme lõpetanud," rääkis ettevõtte tegevjuht Kristo Timberg ning lisas, et ehitusplatsil on ka osa tarvilikest kommunikatsioonidest ära veetud.

"Hetkel tegeleme suhtlusega finantsinvestoritega, erinevate partneritega, võimalike, potentsiaalsete klientidega ja loodetavasti lähikuudel või kevadeks on meil ka selgem sõnum, et mis hooga ja mis sammudega me edasi liigume."

Timbergi sõnul on ettevõte jõudnud praeguseks arendusega sinnamaani, kus raske on edasi minna pisikeste sammudega. "Nüüd on vaja teha väga palju investeeringuid korraga ära. Selleks, et kolme aasta pärast need võimekused hakkaks valmis saama."

Riik lubab abiks olla

Hiljuti sõlmis ettevõte ühiste kavatsuste deklaratsiooni Eesti varude keskuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM). Dokumendi järgi on osapooled huvitatud edasisest koostööst "tagamaks riigile vajalik kogus olulisi ravimeid ja nende ladustamise võime."

MKM ja Eesti varude keskus lubavad olla avatud infovahetuseks, "et aidata kaasa Chemi-Pharmi ravimitootmise projekti elluviimisele." Ühtegi siduvat kohustust peale konfidentsiaalsuskohustuse keegi deklaratsiooniga ei võta.

Eesti varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu ütles, et ka konfidentsiaalsuskohustus on oluline. "Meie vahel on kindlasti nüüd natuke rohkem usaldust. Nemad saavad rääkida oma plaanidest meile, meie saame omakorda rääkida oma ootustest sektorile," sõnas Ploompuu.

Riigi ravimivaru loomine on praegu pooleli. Eesti varude keskus otsib ravimite hulgimüüjate seast partnereid, kel oleks pidevalt olemas Eestile vajalike ravimite ühe kuu varu, mille riik saaks tarvidusel välja osta. Ploompuu märkis, et taolise varu hoidmisel on piirid.

"Kui me ajame selle roteeruva varu väga suureks ja ütleme, et hoidke meile näiteks kuue kuu varu, siis hulgimüüjad ütlevad, et nad ei saa sellega hakkama, sest selle kauba roteerimisega tekib raskusi," selgitas Ploompuu.

Kui meil oleks oma ravimitööstus, saaks riik endale broneerida osa ettevõtte tootmisvõimest. "Seda tootmisvõimekust kasutades saab toota kriisi hetkel ravimeid ja mingisugust osa sellest ei ekspordita, vaid see jääks riigi suunata, et kes seda kasutab ja kuidas."

Ploompuu sõnul võib tulevikutoodangu broneerimine olla ka odavam, kui roteeriva ravimivaru hoidmine. "Alati on toorainet odavam säilitada. Seal ei ole nii kiired riknemistähtajad," sõnas ta.

Ettevõte loodab infot ka riikliku toetuse kohta

Kristo Timberg meenutas koroonapuhangu algust, mis mitmekordistas nõudluse desinfitseerimisvahendite järgi. "Siis on natukene hilja tulla ka riigil ütlema, et nüüd peab ettevõte hakkama riigi jaoks asju tegema," märkis Timberg.

"Jõuga on alati võimalik neid asju teha, aga palju mõistlikum on kõiges varem kokku leppida, et kui palju peaks ettevõtja broneerima ressurssi siseriiklikeks vajadusteks niimoodi, et ta ka enda tegevust ei kahjusta."

Originaaltoimeaineid Chemi-Pharm välja töötama ei hakka. Siiski plaanitakse tehasesse mitut laborit mikrobioloogiast viroloogiani. "Meie rolliks jääb ravimite arendus, nende kokkusegamine ning villimine ja pakendamine," sõnas Timberg.

Kui varude keskuselt soovib ettevõte infot tulevaste koostöövõimaluste kohta, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsuti ühisdeklaratsiooniga liituma teistel põhjustel.

"Eks MKM-i haldusalasse kuuluvad ka KredEx ja igasugused muud taolised organisatsioonid," märkis Timberg. "Selgelt ettevõttena nii suurt projekti tehes, kus meil projekti maksumuseks on 57 miljonit planeeritud, otsime me ka võimalusi, kuidas riiklikku toetust ja tuge sellele kõigele saada. Nii rahaliselt kui ka hea sõna ja kaasamõtlemise poolest."