USA Afganistani ülesehitamise järelevalveorgan (Special Inspector General for Afghanistan Reconstruction – SIGAR) hindas oma hiljuti avaldatud raportis, et järsk ja koordineerimata taandumine Afganistanist ja USA Afganistanile antud abi mittekontrollimine tõid endaga kaasa Kabuli valitsuse kiire kollapsi ja Talibani poolt riigi ülevõtmise.

Afganistani saadetud relvastuse ja tehnika üle oli puudulik järelevalve, mis oli osa Afganistani sõjalise kollapsi põhjustest, vahendas The Wall Street Journal. Talibani kontrollitud Afganistani aladele jäi rohkem kui seitsme miljardi dollari väärtuses sõjalist tehnikat.

SIGAR kurdab oma raportis, et USA kaitseministeerium viivitas ametlikele päringutele vastamisega, eiras vastamise tähtaegasid ning ei andnud kõikidele küsimustele täielikke vastuseid. Esmaspäeval avaldatud raportis hinnatakse, et Afganistani kollapsi osas võib süüd leida nii tollase presidendi George W. Bushi administratsioonis kui ka Trumpi administratsiooni 2020. aasta Doha kokkuleppes Talibaniga. Doha kokkuleppe kohaselt lubas USA oma väed riigist välja viia Talibani tagatiste korral.

Afganistani valitsusametnikud, kes olid raporti kohaselt riigi langemises kõige rohkem süüdi, ei uskunud, et Joe Bideni administratsioon Doha kokkulepet järgib, kuna nad pidasid seda kehvaks kokkuleppeks. Biden oli USA Afganistanis püsimise osas kriitiline juba 10 aastat tagasi kui ta oli Obama asepresident ning ta kritiseeris USA strateegilise visiooni puudumist juba tollal, meenutas hiljuti Vanity Fair.

Afganistani tollane president Ashraf Ghani ei tajunud raporti kohaselt adekvaatselt Talibani tekitatud ohtu tema režiimile ning keskendus Talibaniga võitlemise asemel enda poliitilistele rivaalidele ja võimalikele ohtudele, mis tema presidendiametis olekut ohustaksid. Seetõttu ei toetanud Ghani valitsus ka poliitiliste rivaalide võitlust Talibani vastu.

Raporti kohaselt jättis USA vägede riigist lahkumise viis paljudele afgaanidele mulje, et Ameerika Ühendriigid annavad Afganistani lihtsalt Talibanile üle. Pentagon ei ole kõikide SIGAR-i järeldustega nõus ning USA kaitseministeeriumi sõnul olid nad enda Afganistani partneritega enne vägede lahkumist kontaktis ning lubasid jätkata julgeolekuabi tagamist.

Ühe endise Afganistani valitsusametniku sõnul tõlgendas USA ja Talibani vahel sõlmitud kokkulepet tingimuslikuna ehk nende arusaama kohaselt kavatses USA oma väed teatud tingimuste täitumisel välja viia mitte järsult ajakava põhiselt. Afganistani tollase presidendi Ashraf Ghani julgeolekunõunik Hamdullah Mohibi sõnul tundis Ghani, et talle valetati – seda eriti kui Trumpi administratsioon eiras Talibani poolt kokkuleppe rikkumisi.

Hamdullah Mohibi ütles SIGAR-le, et kuigi Afganistani valitsus teadis ette USA vägede lahkumisest, siis olid nad täielikult üllatunud USA president Joe Bideni otsusest väed kiirelt välja viia ilma, et tingimused Talibaniga sõlmitud kokkuleppes oleksid täidetud. Enne vägede välja viimise teadet kinnitas USA valitsus Mohibi sõnul korduvalt Afganistani valitsusele, et USA on valmis jätkama partnerlust Afganistaniga.

USA vägede Afganistanist lahkumist on kritiseerinud USA mõlemad suurparteid ning The Wall Street Journal juhtis tähelepanu, et USA valitsuses toimuvad praegu arutelud, et kuidas tagada järelevalve Ukrainale antava relvaabi üle. SIGAR-i juht John Sopko on samuti soovitanud suurendada järelevalvet Ukraina relvaabi üle, et vältida kahe aastakümne jooksul Afganistanis tehtud vigu. Mitmete endiste Afganistani valitsusametnike sõnul eiras riigi eliit signaale, mis viitasid USA vägede lahkumisele Afganistanist, kuna nende hinnangul oli seal püsimine USA jaoks poliitiliselt liiga oluliseks muutunud.

Ameerika Ühendriigid kulutasid rohkem kui kahekümne aasta jooksul ligikaudu 18,6 miljardit dollarit Afganistani julgeolekuabile.