Rahandusministeerium uuris lapsehoiu- ja lasteaiajärjekordade pikkust suuremates linnapiirkondades, et saada infot lasteaiakohtade kättesaadavuse kohta omavalitsustes. Omavalitsuste vastustest selgus, et kõige pingelisem on seis Tallinna lähiümbruses.

Harjumaal Rae vallas on lasteaiajärjekorras kokku 1282 last, kuid vallavanem Madis Sarik ütles ERR-ile, et üle pooleteiseaastased ehk juba selles eas, et ka tegelikult sõimes käima hakata, on neist 756. Suurem osa ootajatest – 590 last – soovib kohta Peetris.

Sariku sõnul käib nende vallast teiste omavalitsuste lasteaedades 87 last ja vanema maksta jääb ainult konkreetse valla kohatasu, ülejäänu hüvitab Rae vald. Lisaks käib 531 Rae last eralasteaedades ja -hoidudes ning nende omaosalus on 80 eurot ehk sama summa, mis tuleks neil maksta, kui laps käiks Rae valla lasteaias. Samas ei võimalda praegused seadused saada lastehoiutasult tulumaksutagastust.

Kõige enam ongi lasteaiakohtadest puudus Harjumaa kasvavates omavalitsuses ehk lisaks Raele Kiilis, Viimsis, Sauel, Sakus, aga mujalgi.

"Uut alushariduse seaduse eelnõu on aastaid edasi lükatud, kuhu nii kohalikud omavalitsused kui nende liidud on esitanud ettepanekud, et tagada 1,5-kolmeaastaste laste puhul võimalus lasteaiakoha asendamiseks erahoidude või -lasteaedadega, käsitledes neid sarnastel alustel munitsipaallasteaedadega ning kaotada seadusest munitsipaallasteaia koha asendamise eralasteaia- või hoiuga punkti juurest "lapsevanema nõusolek"," ütles vallavanem.

Nimelt ütleb koolieelse lasteasutuse seadus, et lasteaiakoha võib asendada hoiukohaga ainult siis, kui vanem sellega nõus on. Ettevalmistamisel oleva alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõuga soovib haridusministeerium lastehoidude ja lasteaedade kvaliteeti ühtlustada, et lapsevanemate esimene valik ei oleks tingimata munitsipaallasteaed.

Sariku sõnul on Rae vald loonud viimase kümne aastaga üle tuhande uue lasteaiakoha ning lähiaastatel valmivate juurdeehitustega peaks lisanduma veel 480 kohta.

Viimsis on suurim kohanappus Haabneemes

Viimsi vallas ootab kohta munitsipaallasteaias 532 lasteaiaealist last. Kõige pakilisem on kohavajadus Haabneeme ja Viimsi alevikus.

"Koostöös eralasteaedadega oleme suutnud tagada küll kohad lastele, kuid suurel osal oli soov esimesel võimalusel liikuda munitsipaallasteaeda," viitas ka Viimsi vallavanem Illar Lemetti probleemile, mille seadusemuudatusega lahendamist omavalitsused pikisilmi ootavad.

Neile Viimsi valla vanematele, kelle pooleteise- kuni kolmeaastane laps lasteaias ei käi, maksab vald 250 eurot kuus koduse lapse toetust. Aasta jooksul kasutab seda keskmiselt 150 last.

Pikk on järjekord ka Saue vallas: seal ootab lasteaiakohta umbes 500 last vanuses 1,5 kuni kolm aastat. Vallavanem Andres Laisa sõnul on suurem kohavajadus Tallinnale lähemal asuvates paikades nagu Laagri alevik ja Saue linn ning Alliku, Vanamõisa ja Koidu küla.

Saku vallavalitsuses aiarühmaealistele lasteaiakohti jagub, küll aga on puudus sõimerühmakohtadest.

"Oleme lasteaiakohti juurde loonud, kuid sõimerühma koha vajadus suureneb kiiremini, kui omavalitsus jõuab lasteaiakohti juurde luua. Alternatiivina on lapsehoiuteenuse hüvitamine ja koduse lapse toetus," sõnas Saku vallavanem Marti Rehemaa rahandusministeeriumile saadetud vastuses.

Tema sõnul on 1. veebruari seisuga lasteaia järjekorras 201 last ning käimasolevaks õppeaastaks ei olnud vallal võimalik pakkuda lasteaiakohta 120 lapsele, kes seda vajasid.

Harku vallas soovitakse enim lasteaiakohti Tallinnale lähemal olevates asulates, näiteks Tabasalus ja Harkujärvel. 1. veebruari seisuga ootas vallas lasteaiakohta 208 kuni kolmeaastast last. Tänavuseks õppeaastaks jäid lasteaiakohata 113 last, kes seda alates 1. septembrist soovisid.

Kiili vallas on järjekorras 407 last ja järgmiseks õppeaastaks on kohti 80 lapsele, millele lisandub 120 kohta tänavu sügisel avatavasse uude majja. Samas ei olnud sügisel lasteaiakohta võimalik pakkuda 180 lapsele, kes seda vajasid.

"Kiili vald on väike, vallas on üks lasteaed neljas erinevas majas. Vahemaad ei ole suured, kohtade vajadus on üldine ja ei ole seotud konkreetse vajadusega ühes või teises piirkonnas. Uued loodavad rühmad rajatakse piirkonda, kus toimub elamuarendus," selgitas rahandusministeeriumile saadetud kirjas valla haridusnõunik Dagi Dorbek.

Maardu linnavalitsus hindab lasteaiakohtade kättesaadavust linnas heaks. Selle kuu alguses oli lasteaiakoha järjekorras 306 last, kuid käimasolevaks õppeaastaks said kohad peaaegu kõik soovijad, ilmajäänuid oli kolm. Suurim vajadus kohtade järele on Muuga asumis.

Harjumaa Omavalitsuste Liit tõi möödunud sügisel välja, et kui tahta tagada munitsipaallasteaia kohta kõigile Harjumaal seda vajavale 2500 lapsele, tuleks juurde ehitada 25 kuuerühmalist lasteaiahoonet, mis ei ole mõeldav investeering.

Olukorra lahendamiseks soovivad omavalitsused, et valla- või linnavalitsusele antaks seadusega õigus asendada pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht lapsehoiuteenusega. Samuti tekiks vanematel sel viisil võimalus saada lapsehoiutasult tulumaksutagastust, mida nad praegu ei saa.

Kohtadest on puudus ka teistes Eesti omavalitsustes

Tartu linnas oli 1. veebruari seisuga lasteaiajärjekorras 1476 last ning praeguseks õppeaastaks kohta soovinutest jäi see saamata 257 pooleteise- kuni kaheaastasel.

"Lasteaia- ja hoiukohtade vajadus piirkonniti Tartu linnas erineb. Kõik kohasoovijad ei pruugi saada kohta nende eelistatud lasteaedadesse või siis elukohale lähimatesse lasteaedadesse," ütles Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Tema sõnul on lisakohtade järele vajadus näiteks Ihastes, Tammelinnas, Karlovas, Supilinnas ja Kvissentalis.

Tartumaal Luunja vallas on järjekorras 268 kohaliku sissekirjutusega last, aga lisaks veel 119 last, kellel on sissekirjutus mujal. Sügisel ei jätkunud vallas lasteaiakohta 140 lapsele, kes olid Luunja valda sisse kirjutatud.

Valla haridusnõunik Kadri Sõrmuse sõnul on Luunja valla linnapoolses piirkonnas – Lohkvas, Veibris ja Rõõmul – lasteaiakohtade vajadus väga suur.

"Valla teises servas sulgesime seevastu Kavastu külas tegutsenud lasteaiarühma, sest lapsi ei olnud. Kui viisime Kavastus suletud rühma tegevuse üle valla keskel Luunja alevikus laste jaoks kohandatud ruumidesse, täitus ka see rühm kohe. Seega erineb kohtade vajadus valla eri piirkondades suurel määral," nentis Sõrmus. "Mida linnale lähemale, seda suurem kohtade vajadus on."

Pärnu linnas on kuu alguse seisuga lasteaiajärjekorras 375 last, kuid käimasolevaks õppeaastaks jätkus kohti kõigile, kes seda soovisid, kinnitas Pärnu haridusosakonna juhataja Ene Koitla. Tema sõnul sõltub nõudlus kohtade järele uusarendustest ja on suurem Audrus ja Paikusel, kuid oluline on ka lasteaia ehitusaasta.

"Hooajalise kohapuuduse rahuldamisel on kaasa aidanud tihe koostöö eralastehoidudega," sõnas Koitla.

Tori vallalt soovib tänavusest aastast kuni 2025. aastani lasteaiakohta 215 last. Sellesse lasteaeda, kuhu sooviti, ei saanud käimasolevaks õppeaastaks kohta 37 last, kuid abivallavanem Priit Ruut kinnitas rahandusministeeriumile, et kõigil neil oli võimalus saada koht erahoius või -lasteaias.

Häädemeeste vallas on lasteaiajärjekorras 43 last, kellest enamikule taotletakse kohta alates tänavu sügisest või tulevaks aastaks ja ainult kaks soovib kohta esimesel võimalusel. Käimasoleval õppeaastal said lasteaiakoha kõik soovijad, kellest neli last erahoius, kuid valla rahastusel, kuni valla lasteaias koht vabaneb.

Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab valla- või linnavalitsus looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanematest vähemalt üks seal elab, võimaluse kohalikus lasteaias käia.