Veebruari alguses streikisid Soome teenindustöötajad, juba mõnda aega streigivad sadamatöölised ja postiametnikud. Kolmapäeval algas suur transporditöötajate streik, mis peatab suure osa Helsingi piirkonna bussiliiklusest. Streigihoiatuse on andnud raudteetöötajad. Jaanuaris olid Soomes hinnad ligi kaheksa protsenti kõrgemad kui aasta tagasi ja inimesed nõuavad palgatõusu.

Samas on soomlased väga mures riigi üha suureneva võlakoormuse pärast. Jaanuari lõpu seisuga oli Soomel võlgu 144 miljardit eurot ehk ligi 26 000 eurot iga elaniku kohta. Opositsioon esitas mõni nädal tagasi valitsusele arupärimise, tuletades meelde, et majandus on tihedalt seotud iseseisvuse ja julgeolekuga ning ilma korras majanduseta ei suudeta hoolt kanda ka riigi kaitsevõime eest.

Rahandusminister Annika Saarikko rääkis parlamendi ees selle valitsuse ametiajale langenud erakordsetest kriisidest, koroonast ja Venemaa algatatud sõjast, mistõttu lihtsalt pidi laenu juurde võtma. Tegelikult selgub rahandusministeeriumi dokumentidest, et kolmandik lisa-laenust kulutati hoopis mujale kui kriiside lahendamiseks.

Majandusuuringute instituudi ETLA tegevjuht Aki Kangasharju nentis ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et Soomes hellitati liiga kaua intresside asjus pettekujutelmi. Veel aasta tagasi räägiti, et võlgadel ei ole mingit tähtsust ja neid laene ei tule kunagi tagasi maksta. "Praegune olukord tõestab, et see oli naeruväärne populism," tõdes Kangasharju.

Soome majanduses puhuvad külmad tuuled. Eelmise aasta lõpptulemusena kasvas majandus küll kaks protsenti, aga kaubanduskoja peaökonomist Jukka Appelqvist ütles Ylele, et aasta alguse kasv tulenes koroona lõpuga kaasnenud elavnemisest ja kahes viimases kvartalis tegelikult sisemajanduse kogutoodang vähenes: kolmandas kvartalis 0,1 ja neljandas kvartalis 0,6 protsenti.

Äri- ja poliitikafoorumi EVA analüüsist selgub, et praeguse, sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse ajal on suurenenud riigi sekkumine majandusse. Punaroheline valitsus on kasvatanud riigi rolli sotsiaal- ja tervishoiu alal, suurendanud kulutusi sotsiaalhoolekandele ja -teenustele, haridusele ja keskkonnakaitsele.

Värske küsitlus näitab aga, et samal ajal on üha rohkem neid, kes eelistavad vaba turumajandust. EVA tellitud küsitluse järgi leiab 60 protsenti vastanutest, et vaba konkurents turul on inimestele ja tarbijatele kasulik, kuna see muudab tegutsemise tõhusamaks ja langetab hindu. Vaid 20 protsenti arvab teisiti.

Küsitlusest tuleb aga välja ka see, et üha selgem on jagunemine majandusvaadetelt parem- ja vasakpoolseks. Parempoolsete erakondade toetajate seas on tugevnenud turumajanduse pooldamine, vasakerakondade toetajad suhtuvad turumajandusse veelgi kahtlevamalt kui varem.

Soome parlamendivalimised toimuvad 2. aprillil. Arvamusküsitluste järgi on võiduvõimalused peaaegu võrdsed kolmel erakonnal: praegusel peaministriparteil sotsiaaldemokraatidel, kaua populaarsusedetabeleid juhtinud paremtsentristlikul koonderakonnal (Kokoomus) ja viimasel ajal taas tõusu teinud Põlissoomlastel (Perussuomalaiset).

Kandidaadid on juba esitatud ja neljapäeval peaks nimekirjad kinnituse saama. Poliitikavaatlejate sõnul on seekord kandidaatide valik suurem ja mitmekesisem kui varem ja see on hea, kuna uuel parlamendikoosseisul seisavad ees suured muutused, eelkõige välis- ja julgeolekupoliitikas.

Kolmapäeval peaks Eduskunta heaks kiitma ka Soome ühinemise NATO-ga.