Espak rääkis alustuseks, et valimiskompassid liigitasid tema konservatiiviks, nagu ka paljud tema lähedased mõttekaaslased. Kaljundi ütles, et tema hääletab sotsiaaldemokraatide poolt.

Küsimusele, kas teadustööd mõjutab teadlase maailmavaade, vastas Kaljundi, et igal teadlasel on maailmavaade ja mida rohkem ta oskab seda teadvustada, seda parem. "Teadusele on ka omane arutleda asjade üle nagu maailmavaade," sõnas Kaljundi. Espak nentis, et tema uurib nii iidset ajalugu, sumerite tekste, et tema maailmavaade ei saa tema teadustööd mõjutada.

Kaljundi rõhutas, et ajaloolased peavad olema teadlikud tasanditest, millel nad tegutsevad: kas tegelevad teadustööga või oma teema populariseerimisega. "Meil on ühiskonnas vaja oskust debateerida eri ajalootõlgenduste teemal. Ma ei näe ajaloolaste eri tõlgendusi negatiivsena, vaid asjana, mis meid ühiskonnana võiksid toetada," lausus Kaljundi.

Espaki hinnangul on Tallinnast hakanud levima sotsiaalkonstruktivistlik ajalookäsitlus, kus "moodsate vasakmeetoditega asetatakse ajaloosündmused postkolonialistliku meetodi sisse". "Metodoloogia hakkab ette ära kirjutama seda, mis on uurimuse lõpptulemus," ütles Espak. "Kui vasakpoolsed ajaloolased süüdistavad Lauri Vahtret, et tema käsitlus on rahvusromantiline, siis sellised süüdistused on täiesti põhjendamatud. Olen ise Vahtre õpikuid lugenud, ma ei näe seal seda kallutatust, mida sealt otsitakse," sõnas Espak.

"Hea on vaadata ajalooteadust kui nähtust, millel endal on ka ajalugu," ütles Kaljundi. "Rahvuslik ajalookäsitlus oli Eestis oluline 1920-30 aastatel ja ka ärkamisajal, kuid läänes on levinud suund, mis uurin, mis on ajaloo enda roll olnud läbi aja ja mis kutsub enesereflektiivusele. Eesti ülikoolides on eri metodoloogilisi viise ja see on hea," rääkis Kaljundi.

Espak ütles, et teda häirib sellise ajaloosuunaga tegelevate ajaloolaste soov muuta see meetod üldkehtivaks. "Näiteks Marek Tamm ütleb, et tegemist on humanitaarteadusliku lähenemisega. Seda pole olemas, seal on kitsad alldistsipliinid," sõnas Espak.

Eesti teaduse rahastamises Kaljundi otsest ideologiseeritust ei näe. "Eesti teaduse rahastamine on läbipaistev, seal on suured komisjonid ja kaasatakse väliseksperte. Samas on meil suur osa humanitaarteaduste rahastust suunatud eesti keele ja kultuuri säilimisele. See on suur suund, mis määrab rahastust," sõnas Kaljundi.

Espak leidis, et see, mis teadusrahastuses toimub, on ületanud mõistuse piirid. "See pole ideoloogiline, aga midagi on valesti menetlusreeglitega. Meil on loodusteadlased, kes kardavad oma nime all rääkida. On tekkinud hirmuõhkkond. Paljud kuulsad teadlased ütlevad, et nemad ei julge teadusrahastuse kohta avalikult ühtegi sõna öelda. Poliitiline pool peab siin midagi ette võtma!" rääkis Espak.

Saatejuhi küsimusele, kas ühiskond peaks kriitilisemalt suhtuma teadlastesse, kes võtavad sõna väljaspool oma erialast pädevust, vastas Kaljundi, et see on teadlase ja ajakirjanduse vastutuse küsimus, keda kaasata diskussioonidesse. "Ühiskonnal oleks vaja kogemust vastukaja andmisel, kui artiklid pole piisavalt pädevad," ütles ta. "Ma pole nõus Espakiga, kelle sõnul on tekkinud mingi ökoideoloogia, mis võtaks teadusilma üle – need on eri osad avalikust arvamusest, mis ilmuvad konservatiivsemate vaadete kõrval," lisas Kaljundi.

Espaki hinnangul tasub ühiskonnas kuulata seda, kes paremini argumenteerib. "Pole vaja uskuda konsensust, vaid seda, kel on õigus," sõnas Espak.

Kaljundi ühe tõe teooriat ei poolda. "Oleme elanud ühiskonnas, kus kehtis ainult üks tõde, ka teaduses kehtis üks tõde, see pole see, mille poole püüelda tänases kriisiderohkes maailmas," ütles ta.

Mis puutub Nõukogude Liidu mälestusmärkide eemaldamisesse, siis oli Kaljundi kriitiline ekspertarvamuse kaasamata jätmises. "Nemad oleksid toonud otsustusprotsessi eri arvamusi, mille tulemusel oleksime olnud kõik ühe kogemuse võrra rikkamad," sõnas Kaljundi.

Espaki hinnangul on siin läinud asjad väga segi. "Loomeliitudes käisid suured vaidlused, kellelgi pole õigust võtta loomeliidu eest isiklikku seisukohta! Nüüd räägitakse loomeliitude ühisest pöördumisest – need olid lihtsalt juhatuse liikmed, kes panid kuhugi allkirja ja vastasseisukohta ei võetud arvesse!" rääkis Espak.

"See pole kunstiajaloo teema, see on moraali, õigluse ja eetika küsimus. Kunst tuleb seal juurde pisikese aspektina. Need on nagu Zodiaki mõrvari sümbolid, mida on Venemaa siia jätnud," lisas Espak.

"Loomeliitudes pole suvalised juhatused, kes panevad suvaliselt allkirju suvalistele avaldustele. Sümbolitest ohtlikum on teatud arvamuste vaigistamine," ütles seepeale Kaljundi.

Ta lisas, et ta saab aru Ukraina võimudest, kui nad purustatud Vene tanke Euroopa riikidesse saadavad. "Kui see meil juba on, siis oleme ka sundseisus. Oluline on see, mida me ka Narvas edasi teeme, kuidas töötame kohalikega edasi ajaloonarratiivide mõistmisel. Samas sellised eskaleerimised võivad ka kannustada," ütles Kaljundi. "Maarjamäe memoriaal tervikuna pakub materjali ajalooalaseks õppetööks," lisas ta.

Espak polnud temaga nõus ja märkis, et NSVL-i monumendid annavad võimaluse Venemaale korraldada siin infooperatsioone, praegu on Eestil ajalooline võimalus korrastada oma territoorium.