"Vene Föderatsiooni relvajõudude aktiivsus on jätkuvalt kõrge Avdijivka ja Bahmuti piirkonnas ning Kupjanski, Svatovje ja Kreminna joonel. Rünnakute põhipingutus on Bahmutis, kus linna põhjaosas on nädalaga edasi liigutud ca kaks kilomeetrit," ütles Vendla.

Vendla rääkis, et vaatamata edasi liikumisele ei ole venelased suutnud linna vallutada.

Kuigi Bahmutist taandumisest on juttu olnud juba pikalt, ütles Vendla, et ukrainlastel on endiselt olnud võime Bahmutit hoida. Ta märkis, et Vene vägede eesmärk on Bahmut kõigepealt isoleerida ja seejärel vallutada.

"Isoleerimiseks on vajalik vallutada Bahmutist läänes asuv Hromov ja Ivanski asulad. Sellega saaks ära lõigata linna varustamise," lisas ta.

Vendla rõhutas, et kui Ukraina väed otsustavad Bahmutist eemalduda, siis ei tähenda see Ukraina kaitsesüsteemi kokku kukkumist. Ta ütles, et ukrainlased hoiavad mingit maastikku kinni täpselt senikaua, kuni see täidab nende eesmärki.

"Praegusel kujul, nende andmetele toetudes, Bahmuti kaitsmine võimaldab oluliselt kulutada vaenlase vägesid ja seetõttu on nad jätkuvalt seal piirkonnas," sõnas Vendla.

Lõunasuunal on Vendla sõnul venelased jätkanud kaitsepositsioonide tugevdamisega. "Näiteks Zaporižžja oblastis on tuvastatud uusi kaevikuliine ja betoneeritud kaitserajatisi," ütles ta.

Vendla rääkis, et Venemaa suurem eesmärk selles rindelõigus on Krimmi maismaaühenduse enda käes hoidmine.

Rääkides 2. märtsil Brjanski oblastis toimunud intsidendist, ütles Vendla, et seda on vastuolulise informatsiooni tõttu raske kommenteerida. "Sellel ei ole otsest mõju lahingutegevusele, aga see kätkeb endas võimalusi infooperatsioonideks mõlemale poolele," lausus ta.

Oluline oli Vendla sõnul 26. veebruaril Valgevenes Matšulištši lennuväljal toimunud rünnak, mille tagajärjel sai kahjustada luurelennuk A-50U. "Kahjustada sai vähemalt lennuki radoom ja võimalik, et ka lennuki kereosa. Täpsustatud andmetel on see lennuk 2. märtsil lennanud ilmselt remondibaasi," sõnas Vendla.

"Tegemist on esimese märkimisväärse rünnakuga Vene Föderatsiooni relvajõudude vastu Valgevenes. On tõenäoline, et rünnak ajendab Vene Föderatsiooni väekaitse meetmete edaspidist tõhustamist Valgevenes. Väekaitsemeetmed on väga suurt ressurssi nõudvad," rääkis Vendla.

Lisaks on Vendla sõnul Valgevenes väljaõpet saanud Vene üksused alustanud liikumist Ukraina suunas, tõenäoliselt Donbassi piirkonda. "Tegemist on teisel õppel oleva Vene Föderatsiooni kontingendiga Valgevenes. Väljaõpe kestis üksusele ligi kuu, mis on poole lühem eelmise kontingendiga. Võimalik, et lühem väljaõppe aeg on tingitud sellest, et üksused on juba läbinud varasema väljaõppe," lausus Vendla.