Tarien rääkis "Ukraina stuudios", et USA avaldatud video järgi käitusid Vene hävituslennukite piloodid USA luuredrooniga väga agressiivselt.

Tarieni hinnangul oli droon ilmselt tähtsal missioonil. "On selline termin nagu hävitamisahel – seal on kõik tegevused, mis on alates sihtmärgi avastamisest, selle tuvastamisest, selle hävitamisele määramisest, missiooni planeerimisest. Kõik see on seal sees ja sellistel luuredroonidel koos satelliitide, koos inimluure ja teiste võimetega on seal väga tähtis roll. Kui me kõik imetleme, kui hästi täpselt HIMARS-id tabavad märke sügaval rindejoone taga, siis on selge, et kuskilt see info peab tulema, mida ja millal tulistada," selgitas ta.

Tarieni sõnul suudab MQ-9 Reaper anda ka tulelööke, kuid ta kahtleb, et sellel droonil seekord relvad kaasas olid. "Õhk-maa relvastuse võimekus on tal olemas. Seekord ei olnud mingit põhjust, miks ta peaks lisakaalu kandma, sest see lisakaal vähendab tema õhus püsimise aega. Ja enesekaitsevõimekust tal ei ole teiste õhuvahendite vastu. Ta on ka konstruktsioonilt mõeldud aeglaselt lendamiseks."

Nii USA kui ka Venemaa on öelnud, et tahavad ise merre kukkunud drooni jäänused üles leida.

Tarieni hinnangul ei avastaks Venemaa drooni leidmisel ilmselt midagi uut.

"Selliste tänapäevaste süsteemide puhul on kõige tähtsam tarkvara ja info. Ja need süsteemid on olemas, et see täiesti ära nullida nii, et sel hetkel, kui ta vette kukkus, tal enam tarkvara ja infot peal ei olnud. Tõenäoliselt mingi ettekujutuse, kui sensorid sealt piisavalt tervelt kätte saada, drooni võimetest saab, aga ma ei arva, et see on midagi sellist, mida Venemaa juba eelnevalt ei teaks. Võib-olla nad saaksid kinnitust mingile oma oletusele, aga ma ei arva, et see oleks mingi suur heureka-moment Venemaale ja suur kaotus USA-le," rääkis ta.

Venemaa väitel liikus USA droon suurel kiirusel Venemaa õhuruumi poole. Tarieni sõnul on see drooni allakukutamiseks väljamõeldud põhjus ning Venemaa hävituslennukitel ei olnud õigust USA drooni lendamisse sekkuda.

"Droon ei lähenenud suurel kiirusel. Oli selge, et ta ei ole agressiivsete kavatsustega, ta ei kanna relvastust. Vene pool oli kehtestanud ühepoolselt sinna sellise ala, öelnud, et siin on sõjalise operatsiooni ala ja ärge siin lennake. See pole otsene keeld kellelegi. Seal võib lennata. Nii et tuleb lihtsalt ettevaatlik olla. See on väljamõeldud põhjus," selgitas Tarien.

Slovakkia ja Poola on andmas Ukrainale MIG hävituslennukeid. Tarieni sõnul aitab see Ukraina õhuväel õhus püsida, kuid riik vajab siiski kaasaegseid hävitajaid.

"Eks neil lennukite arv on vähenenud ja vähenemas. See on väga oluline. Ja need on seda tüüpi lennukid, et piloodil on väga minimaalne kohanemisaeg. Seal on teatud süsteeme muudetud viimase paarikümne aasta jooksul Poolas ja Slovakkias, aga lennuk on üldiselt sama ja väga kiire tutvustusega saab piloot kohe missioonile minna. See on tähtis samm nendeks nädalateks ja kuudeks, aga lõpuks ikkagi lääs peab sellest barjäärist üle saama ja Ukrainat aitama kaasaegsete hävitajatega," kommenteeris Tarien.

Kolonel Mart Vendla rääkis "Ukraina stuudios" arengutest rindejoonel ja eelkõige Bahmuti ümbruses:

Ka Ukrainas viibiv ERR-i ajakirjanik Kristjan Svirgsden rääkis olukorrast rindejoonel:

Ukraina riigi võimekusest tegeleda korruptsiooni väljajuurmisega selgitas Lavly Perling: