"See koalitsioon oleks poliitilise loogika järgi kõige tõenäolisem, sest selles oleks lisaks valimiste suurvõitjale ka teine suurim võitja, Eesti 200," rääkis Moora esmaspäeval "Ringvaates". Lisaks saab öelda, et ka koalitsiooni kolmandal osalisel, sotsiaaldemokraatidel, jäi valimistel "nina vee peale", märkis ta, mistõttu saab öelda, et see oleks võitjate koalitsioon.  

"See oleks kõige ambitsioonikam ja püüaks lahendada Eesti ees seisvaid probleeme," tõdes Moora. Selle koalitsiooni probleemiks võib aga saada, et sinna kuuluvad erakonnad on sotsiaalväärtuste skaalal suhteliselt sarnased, mis tähendab, et konservatiivne suund jääks ühiskonnas kõrvale. Seetõttu võib juhtuda, et Reformierakond ise peab seda rolli hakkama koalitsioonis mängima, rääkis Moora.

Kommenteerides muid koalitsioonivariante, ei pidanud Moora eriti tõenäoliseks Reformierakonna jätkamist praeguse koalitsiooniga, milles on SDE ja Isamaa.

See oleks praeguse valitsuse jätkumine ning tähendaks justkui ühiskonnas midagi ei muutukski, kuigi ilmselt muutusi oleks, sest erakondadevahelised jõujooned on muutunud, tõdes Moora. Aga arvestades, et ühiskond on teinud suure pingutuse ja nii suure valimisosalusega panustanud, siis oleks senise valitsuse jätkamine justkui sobimatu ning seetõttu ei pea Moora sellist koalitsiooni esimeseks variandiks.

Veel vähem tõenäoliseks pidas Moora Reformierakonna koalitsiooni Keskerakonnaga. Suurim põhjus nii arvata on, et Keskerakond oli nende valimiste suurim kaotaja. "Ilmselt valijad tahaks näha midagi värskemat. Nii suurelt kaotanut ei ole poliitilise loogika kohaselt õige premeerida kohaga valitsuses," märkis ta. Teiseks oli nende kahe erakonna läbisaamine ka üle-eelmises valitsus vilets ning ka Kaja Kallase ja Jüri Ratase isiklik läbisaamine ei olnud hea, viitas Moora.

Siiski oleks Reformierakonna koalitsioon Keskerakonnaga mõnevõrra tõenäolisem, kui Ratas astuks Keskerakonna esimehe kohalt tagasi, lisas politoloog.

Kommenteerides Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) oodatust kehvemat tulemust, ütles Moora, et EKRE ebaõnnestus oma kampaaniaga selles mõttes, et olukorras, kus inimesed tahtsid kindlust ja turvatunnet, hakkasid nemad rääkima kõige ümbertegemisest ja lammutamisest. Inimeste ootus oli koostööle ning nad ei toetanud vastandumist, leidis ta. Samuti ütlesid valijad ei nendele erakondadele, kes oleksid lubanud EKRE võimule, lisas Moora.