Vene Teater on kultuuriministeeriumile saatnud taotluse remonditoetuseks, millega soovitakse järgmisel aastal asendada teatrimaja suure saali, kaminasaali ja kaminasaali trepikoja lühtrite tõstemehhanismid. Asendamise kulu oleks 88 000 eurot ja kõrvaldatava probleemi raskusastmeks on märgitud "oht elule".

"Kümne lühtri tõstemehhanismid ei vasta nõuetele ja on ohtlikud. Koostatakse projekt, paigaldatakse uued mehhanismid ja mehhanismide juhtimissüsteem," kirjutas Vene Teatri esindaja rahataotluse seletuskirjas.

Estonial on probleeme toolidega nii kontserdisaalis kui ka teatrisaalis. Toolide remont teatrisaalis läheks maksma 60 000 eurot. "Toolid on pragunenud, kinnitused katki. Toolid purunevad suvalisel ajal keset etendust," kirjutas teatri esindaja. Kontserdisaali toolide kanga ja istme patjade vahetus läheks maksma poole enam: 130 000 eurot. "Inimesed lõhuvad riideid tooli seest välja kuluma hakanud metalliga, poroloonid on täiesti läbi istutud 24 aastaga. Rõdutoolid on vahetatud 2022. aastal, saame hakkama kuni 2024. aastani. Osasid paremaid toole saime rõdult saali tõsta, kuid 2024. aastal võib olla juba kogu olukord piisavalt halb, et peaks tooli padjad ja seljatoed välja vahetama," märgiti põhjenduses.

Rõivaid lõhkuvate toolidega on hädas ka Ugala, kes soovib 15 000 eurot publiku garderoobi disainistmete katete vahetuseks. "Tegemist on sisustuselementideks olevate algupäraste sisekujunduslike ümaristmetega sisearhitekt Mait Summatavetilt, mille katted küll uuendati teatrimaja renoveerimise käigus 2017. aastal, kuid tänaseks on kattematerjal kulunud ja katkine ning lõhub teatrikülastajate rõivaid," nentis teatri esindaja.

SA Eesti Kontserdi hallatav Pärnu kontserdimaja soovib samuti saali toolide kanga ja istmepatjade vahetust. Selle töö hinnaks prognoositakse 200 000 eurot. "Inimesed lõhuvad riideid, tooli kangasse on kohati juba kulunud augud, aga sama kangast saada ei ole. Porolooni peal kangast vahetada pole võimalik selliselt, et säiliks tulekindlus, kvaliteet ja akustiline toimimine. Seega on vaja kogu toolipatjade komplekt koos kangaga vabrikust tellida ja renoveerida 1180 istekohta," nenditakse selgituses.

Soovitakse kuivkäimlat ja jalgrattamaja

Vanemuise teatri probleemid on muuhulgas seotud külastajate transpordiga. 55 000 eurot kuluks teatri hinnangul maja ümbritseva parkla korrastamiseks. "Parkla on täielikult amortiseerunud, kohati mullastunud, kaevu rõngaste telliskivilaotised on täielikult amortiseerunud. Pidev lappimine viib märkimisväärse koguse raha, kuid ei ole jätkusuutlik ega tõhus," sõnas teatri esindaja.

25 000 eurot soovib Vanemuine jalgrattahoidla ehitamiseks: "Seoses rohepöörde ja järjest paraneva jalgrattataristuga on vajadus jalgrattamaja järgi, sest rattad ei mahu enam ära."

Draamateater soovib järgnevatel aastatel ette võtta mahuka sanitaarremondi ja vajab selleks 1,5 miljonit eurot. "Teatri viimasest sanitaarremondist on möödas juba 17-21 aastat, hooldust vajab hoone nii väliselt kui ka siseselt," kirjutas teatri direktor Rein Oja.

Lisaks peab teater oluliseks lavakardina väljavahetamist, mis läheks maksma 110 000 eurot. "Esindusliku saali visiitkaarte, eesriie, saab juba 20 aastat vanaks, ja vajaks väljavahetamist. Kardin on saanud olulisi veekahjustusi. Samuti on kardin väga raske," selgitas Oja.

Eluohtlik on olukord Jõhvis, kus Jõhvi kontserdimaja lava tõstukid on 17 aastat vanad ja automaatika ei tööta korrektselt. "Need liiguvad eri aegadel ja seavad inimesi ohtu. Remontida neid tootja sõnul ei ole võimalik, sest tehnoloogia on liiga vana," kirjutas Eesti Kontserdi esindaja. Uued tõstukid läheksid maksma 150 000 eurot.

Karilatsi muuseum ja rahvamaja, mis asub Kanepi vallas Põlvamaal, küsib riigilt raha "kaasaegse, puhta ja hea ventilatsiooniga" kuivkäimla ehitamiseks siseruumidesse. See läheks maksma 35 000 eurot. "Hoones on praegu üks kuivkäimla, millesse avaneb uks lavalt - saalis istuja peab käimlasse minemiseks kõigepealt minema lavale," nenditakse seletuskirjas.  

ERR: telestuudiod on eluohtlikud

Eesti Rahvusringhäälingu telemaja vajab järgmisel neljal aastal ligikaudu 3,8 miljonit eurot, et kõrvaldada eluohtlik olukord. "Telemajas on kütte- ja veetorustikud täielikult amortiseerunud, tekitades igapäevase lekkimisega tõsist ohtu nii elektriseadmetele kui ka hoonele tervikult. Hoone töös hoidmiseks on möödapääsmatu hakata hullemaid torulõike vahetama," märgitakse seletuskirjas. Samuti vajavad väljavahetamist eluohtlikuks muutunud elektrisüsteemid.

Kapitaalremonti vajavad neljanda stuudio laes olevad avariiohtlikud stuudio tõsteseadmed. Nende korrastamine läheks maksma 235 000 eurot. Telestuudiote laekonstruktsioonid, sealhulgas tõstemehhanismid, valmisid aastaks 1973. Mehhanismid on käesoleva ajani originaalid, kuid kõik kaablid ning liikuvad osad täielikult amortiseerunud ning laes olev raske teletehnika võib igal ajahetkel alla kukkuda, märgitakse seletuskirjas.

Ohtu elule kujutavad endast ka esimese telestuudio lae tõsteseadmed, mis pärinevad samuti 1973. aastast. Kui nende kapitaalremonti ei tule, on oht, et need kukuvad alla, sest need on ERR-i esindaja sõnul "täielikult amortiseerunud".

ERR-i taotluses märgitakse ka, et Telemaja administratiivkorpuse liftid on aastast 1983. "Liftide tööshoidmine on muutunud tehniliselt keeruliseks, samuti on varuosade hankimine keeruline. Liftidel on tihe kasutus ning liftide kinni jäämine sage," märgitakse seletuskirjas.

Kultuuriministeeriumi asutuste remondifondi suuruseks on kaks miljonit eurot, 2022. aastal küsisid eri asutused aga üheksa miljonit eurot. "See on tavapärane, et küsitakse rohkem, ja ehitushinnad on ka kallinenud. Oleme hinnanud üle ka remondivajadused, meie eesmärk pole mitte ainult uusi hooneid ehitada, vaid säilitada ka olemasolevaid. See on väljakutse," kommenteeris rahasoove kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits.