Viimastel nädalatel käis Leedus õppustel 600 Saksa kaitseväelast. NATO lahingugrupi koosseisus on riigis kohal 1500 Saksa sõdurit.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et NATO idatiiva kaitse on tähtis ja NATO kohustus.

"1990. aastani oli Saksamaa Liitvabariik NATO idatiib ja meie julgeolekut tagasid NATO liitlased. Täna on Poola, Balti riigid ja teised idatiib. Seega on meil praegu samasugune kohustus tagada nende kaitse nagu NATO tegi seda omal ajal meie heaks ja me oleme valmis seda kohustust täitma ilma igasuguste "kui"-de ja "aga"-deta," rääkis Pistorius.

Leedu kaitseväelased harjutavad praegu koostööd Saksa kaitseväelastega, sõda on pannud Leedut oluliselt tugevdama ka iseenda kaitsevõimet.

Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys ütles, et leedulased on uuendamas oma sõjatehnikat.

"Me saame uut varustust, mis muudab meid tugevamaks tulejõu ja manööverdamise võimekuse osas. Me peame toetuma oma liitlastele, aga kõigepealt peame me olema valmis end ise kaitsma," ütles Rupšys.

Uute lahingumasinate ja haubitsate hangetega alustas Leedu juba seitse aastat tagasi, aga Venemaa täiemahuline vallutussõda on pannud tempot tõstma. Riigi kaitsekulud jõudsid eelmisel aastal ligi 2,5 protsendini SKP-st ehk 1,5 miljardi euroni.

Leedu asekaitseminister Žilvinas Tomkus ütles, et suurem protsent SKP-st võimaldas riigil kiirendada edasiliikumist põhiliste projektidega nagu jalaväe lahingumasinate, keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS ja liikursuurtükkide ostmisega, ehk asjadega, mis tugevdavad Leedu kaitseväe manööverdamisvõimekust, suurtükiväge ja õhukaitset.

Leedu plaanib lähiajal osta ka droone, laiendada ajateenistust ja rajada uusi harjutusvälju ning taristut. Kas plaanid jõuavad kunagi ka tankide ja hävitajateni?

"Jah, muidugi on see meil mõttes, aga see sõltub meie ressurssidest ja üldistest kaitseplaanidest," vastas kaitseväe juhataja.

Erusõjaväelasest julgeolekuekspert Darius Antanaitis juhib kaitsetööstusettevõtet Ostara. Tema ütles, et tankidest rääkima hakkamine on üksnes aja küsimus.

"Vaatame Soomet, mis on ka väike riik rahvaarvult, aga suur riik territooriumi poolest. Soomes on hävitajad ja tankid ja kogu varustus. Nii et ma arvan, et see on lihtsalt suhtumise küsimus, kuidas riigikaitsest ja oma maa kaitsmisest mõelda. Ma arvan, et tulevikus peavad meil olema õhukaitse üksused, meil peavad olema hävitajad, meil peavad olema tankid ja meil peab olema tugev merevägi," rääkis Antanaitis.

Ostara arendab hübriidmasinaid, mis autonoomselt ja vaenlasele kuuldamatult ning termovaatlusseadmetele nähtamatult sõjaväljal toimetaks. Leedu kaitsetööstus toodab muudki.

"Teised ettevõtted toodavad droonidevastaseid süsteeme, elektrooptikat, laserisüsteeme ja meil on tehas, mis toodab väiksekaliibrilist laskemoona, aga see kõik ei ole piisav," ütles Antanaitis.

Millist koostööd tuleks relvahangete puhul meie piirkonnas teha omavahel ja koos siin tegutsevate liitlastega?

"Leedu näitel tahame me siia Saksamaa brigaadi, sel juhul peame me mõtlema koostegutsemise võimekusele koos Saksamaa vägedega. Kui sakslased kasutavad teatud varustust, siis peaksime meie kasutama sama varustust," vastas Antanaitis.

Leedu asekaitseminister Žilvinas Tomkus ütles, et relvastuse hankimise arutelude juures on ka teised Balti riigid. "Kui me arutame näiteks USA liitlastega HIMARSite või õhukaitse üle, siis on see meil alati meeles ja me räägime läbi oma naabrite ehk kõigepealt lätlaste ja eestlastega," sõnas Tomkus.

Debatt selle üle, kas Saksamaa brigaad peaks paiknema alaliselt Leedus on kohati läinud tuliseks, Leedu valitsus soovib seda, Saksa kaitseminister ütles eelmisel nädalal, et see peaks jääma NATO otsuseks. Sakslased on lubanud vajadusel brigaadiga kohal olla kümne päevaga.

Darius Antanaitis tõi välja, et Venemaa hakkas sõjaks valmistuma aasta varem. "Ma ütleksin, et ei ole niivõrd oluline, et meil oleks siin Saksamaa brigaad alaliselt kohal, aga meil peab olema hea luureteenistus, mis meile märku annaks, et meil on probleem ja sakslased peaksid tulema siia, et olla valmis NATO riikide idapiiri kaitsma," sõnas ta.

Õppusele jõudis 600 saksa kaitseväelast koos tehnikaga kohale kolme päevaga.