Palm on öelnud, et üks Ukrainas käiva sõja õppetundidest on see, et moonalaod peavad olema täis. Palm kinnitas, et Eestil on moonalaod täis.

"Me oleme teiste NATO liitlastega võrreldes suhteliselt heas seisus. Mina sõjaväelasena näeks, et meie moonalaod oleksid veel suuremad ja need veel suuremad laod oleksid päris täis. Ja loomulikult ma sõjaväelasaena näeksin, et meie teiste liitlaste ja sõprade laod oleksid ka moona täis," rääkis ta "Välisilmas".

Palm meenutas mõttetera, mis ütleb, et sõjavägi vajab sõdimiseks ja sõja võitmiseks kolme asja: raha, raha ja veelkord raha. Aastakümneid ei ole paljud riigid seda raha aga sõjavägedele andnud.

"Praegu on väga paljudes NATO riikides seda raha tulnud, aga seda raha ei ole olnud pidevalt ja seda raha pole tulnud viimase 30 aasta jooksul pidevalt peale. Kui ma võrdlen meid Läti ja Leeduga, siis umbes kümmekond aastat tagasi oli selline olukord, kus meie kaitse-eelarve oli sama suur kui Läti ja Leedu oma kokku. Läti on meist poolteist korda suurem, Leedu on kaks või kaks ja pool korda suurem. See on ebanormaalne olukord," rääkis Palm.

"Järelikult on väga paljudel riikidel moonalaod tühjad olnud, sest nad on söönud väga palju vana rasva, näiteks Lääne-Euroopa riigid, kes viimase 30 aasta jooksul pole teinud märkimisväärseid investeeringuid," lisas ta.

Eesti on olnud Ukraina üks eesrindlikumaid toetajaid ning andnud ära palju oma ladudes olnud relvastusest.

Palm ütles, et palju nendest asjadest, mille Eesti on Ukrainale andnud, ei olnud plaanis asendada.

"Näiteks me oleme ära andnud 90-millimeetriseid tankitõrjekahureid. Meil ei olnud neid plaanis asendada, vaid me oleme ostnud uuemad, moodsamad, ise sihtmärgini jõudvad raketisüsteemid asemele. Me oleme andnud ka ära 122-millimeetriseid suurtükke. Need ei olnudki meil mehitatud, need olid meil n-ö varusuurtükkidena, lisasuurtükkidena laos suures osas. Aga ka teisi me ei plaani asendada, vaid hangime asemele uusi, moodsamaid, paremaid ja tõhusamaid süsteeme," selgitas kindralmajor.

"Nii et kokkuvõttes me oleme andnud Ukrainale palju, aga tulen jälle tagasi raha jutu juurde – selle, et oleme Ukrainale palju andnud, on võimaldanud olukord, kus meil ladudes on väga hea olukord olnud nii laskemoona kui ka relvade osas. Meil on olnud, mida anda."

Leedu soovib oma julgeoleku jaoks riiki Saksa vägede brigaadi. Palmi sõnul on Eesti poliitilise juhtkonna otsustada, kas ka siin võiks midagi sellist olla.

"Me oleme praegu kokku leppinud nii oma riigi sees kui ka liitlastega, milline see liitlaste kohalolek võiks olla. Praegu on meil iga päev umbes 2000 kuni 2500 liitlast, arvestades kõiki, kes siin kohal on, alustades õhuväelastest ja lõpetades maaväelastega. Praegu tundub, et see on optimaalne arv," lisas Palm.

Eesti on hankimas varitsevat laskemoona. Palm selgitas, et varitsev õhuründemoon lendab sihtmärgi alale ning võimaldab veel sihtmärgi ala kohal valida sihtmärki teatud aja jooksul. "See on väga täpne, väga surmav ja väga efektiivne."

Ukrainas käivast sõjast rääkides ütles Palm, et paljuräägitud võimalik Ukraina vägede vastupealetung kevadel tooks kindlasti edu. Samas ei pruugi see suruda kõiki Vene sõjaväelasi Ukraina territooriumilt minema.

"Ka Eesti on väga palju panustanud, et Ukraina vastupealetung materialiseeruks ja õnnestuks. Aga ei pruugi minna nii, et just selle kevadise pealetungiga lüüakse iga Vene sõdurUkraina pinnalt minema. Ma väga tahaksin seda näha, aga ei pruugi nii minna," ütles Palm.