Kaitseministeeriumi pressiteate kohaselt tähendab saavutatud kokkulepe tugevdatud õhukaitse kontekstis, et lisaks toimivale õhuturbele hävitajatega hakkavad NATO idatiival roteeruma maa-õhk süsteemidega õhutõrjeüksused.

"Praegu on Eestis kahepoolse kokkulepe alusel Hispaania NASAMS-i õhutõrje süsteemid ja uue mudeli järgi saame hakata tegema plaane ka järgmisteks rotatsioonideks," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

Kaitseministrid valmistasid ette NATO tippkohtumise otsuseid

Alliansi kaitseministrid arutasid reedel, oma kohtumise teisel päeval, heidutuse ja kaitse teemasid, et valmistada ette juuli keskel toimuvat Vilniuse tippkohtumist.  

"Vilniuse tippkohtumise põhimõtteline eesmärk on näidata, et NATO on jäädavalt läinud üle tugevdatud kaitsehoiakule. Sellega seoses ootame kõige olulisema otsusena Vilniusest NATO kaitseplaanide kinnitamist, kuid juba täna Brüsselis saime kinnituse teise meie jaoks olulise otsuse suhtes – NATO on saavutanud kokkuleppe õhukaitse tugevdamises, mis tähendab õhutõrjeüksuste rotatsioone NATO idatiival," ütles Pevkur pressiteate vahendusel.  

Kaitseministrid arutasid täiendavalt regionaalseid kaitseplaane, mille kinnitamisega toimuks oluline muutus tugevdatud kaitsehoiaku suunas. "Kuna NATO plaanid, väed ja võimed peavad kindlustama alliansi territooriumi iga sentimeetri kaitse kohe konflikti algusest, tuleb Vilniuses kinnitada NATO regionaalsed kaitseplaanid, et ühiselt harjutada kaitset Venemaa rünnaku vastu," lisas kaitseminister.

Lisaks kaitseplaanide kinnitamisele on Eesti huvides Vilniuses saavutada senisest ambitsioonikam NATO kaitsekulude kokkulepe, mis võimaldaks julgeolekut tugevdada tänases halvenenud julgeolekukeskkonnas ning olukorras, kus enamik Euroopa riike on arvestatava osa relvastusest ja laskemoonast annetanud Ukrainale. Eesti taotleb kaitsekulude eesmärgina kahe protsendi SKP-st täitmist kohe ning 2,5 protsendi saavutamist pikemas perspektiivis.