Leedu tegi esimese sammu Saksamaalt tankide ostmiseks
Leedu saatis reedel Saksamaale tankide Leopard soetamise kavatsuse protokolli, mis on esimene samm võimaliku tankiostulepingu sõlmimisel.
Leedu kaitseressursside amet saatis rõhutas siiski, et see ei tähenda veel Leedu lõplikku otsust just selle sõjamasina ostmiseks.
"Kavatsuste avaldus saadeti täna ära," teatas kaitseministeerium BNS-ile.
Kaitseministeeriumi teatel annab see Leedule võimaluse saada tankide kohta rohkem teavet ja arutada muid konkreetseid detaile, mida läheb vaja juhul, kui riik otsustab liituda Saksamaa kaitseministeeriumi lepinguga Leopardi tootjatega.
"Statement of intent (kavatsuste protokoll) ei ole õiguslik kohustus, kuid Saksamaa kaitseministeerium tugineb läbirääkimistel tootjatega uute tankide koguvajaduse kindlaksmääramisel osapoolte kavatsustele," teatas ministeerium.
Leedu andis juba kevadel märku, et kavandab tankide soetamist ja tankipataljoni moodustamist.
Kaitseminister eelistab Saksa tanke
Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas andis teisipäeval sotsiaalmeedias avaldatud postituses mõista, et eelistab Saksa päritolu tanke Leopard.
Anušauskas kirjutas, et Leedu hindas tankide valikul Leopardi, USA tanki Abrams ja Korea Black Pantheri tootjate ettepanekuid.
Ministri sõnul olid peamised hindamiskriteeriumid, mille alusel otsus tehti, hind ja hoolduskulud, kasutamistingimused, liikuvus, ohutus, kohandatavus, kaitstus, tulejõud ja side. Samuti lisas ta, et tankitootjatelt laekunud ettepanekute analüüs ja hindamine kestis umbes kuus kuud.
Kuigi kõigi hinnatud tankide tarneajad olid Anušauskase sõnul sarnased, ulatudes neljast kuni kuue aastani, olid Leopardi ja Abramsi hankimise viisid teistest lihtsamad ja kiiremad.
Kuigi kahe mainitud tanki maksumus on tema sõnul sama, on Leopardi tankide ülalpidamiskulu palju väiksem.
Leedu ostab tanke diviisi loomiseks. Kaitseministeeriumi arvutuste kohaselt võib aastani 2030 selleks eesmärgik vaja minna keskmiselt 200 miljonit eurot aastas.
Anušauskas jagas tankide ostmise kohta rohkem üksikasju pärast seadusandja Raimundas Lopata arvustust, kes viitas läbipaistvuse puudumisele valikuprotsessis.
Kaitseministri postitust kritiseeris Leedu president Gitanas Nauseda, kes leidis, et tegemist on piiratud teabe avalikustamisega.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS