Sõja 384. päev: Kiievi sõnul Ukraina jätkab Bahmuti kaitsmist

Mitmete Vene allikate sõnul tulistati teisipäeva hommikul Belgorodi ja Brjanski oblastis alla Ukraina droonid. Briti luure sõnul ei suuda Venemaa suurtükimoona vähesuse tõttu edukalt peale tungida. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Ukrainas vaja demineerida 170 000 ruutkilomeetrit maad. See mõjutab suuresti riigi põllumajandussektorit. Kiievi sõnul Ukraina jätkab Bahmuti kaitsmist
Oluline teisipäeval, 14. märtsil kell 20.42:
- Briti luure: Venemaa ei suuda suurtükimoona vähesuse tõttu edukalt peale tungida;
- WP: Ukraina armee võitlusvõime on kaotuste tõttu langenud;
- Varssavi: Poola võib lähiajal saata Ukrainasse MIG-29 hävitajad;
- Rahvusvaheline kriminaalkohus tahab Vene sõjakurjategijate arreteerimist;
- Zelenski: Ukrainas on vaja demineerida 170 000 ruutkilomeetrit maad;
- ISW: Kadõrov kardab Putini soosingut kaotada;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja 16 suurtükisüsteemi.
Kiievi sõnul Ukraina jätkab Bahmuti kaitsmist
"President Volodõmõr Zelenski ja sõjaväejuhid leppisid kokku, et riigi armee jätkab Bahmuti linna kaitsmist," teatas teisipäeval Ukraina presidendi kantselei.
Vene allikad: Belgorodi ja Brjanski lähistel tulistati alla Ukraina droonid
Mitmete Vene allikate sõnul tulistati teisipäeva hommikul Belgorodi ja Brjanski oblastis alla Ukraina droonid, vahendas BBC. Üks sihtmärk võis olla Brjanski keemiatehas, kus valmistatakse ka lõhkeainet ja sütikuid.
Varssavi: Poola võib lähiajal saata Ukrainasse MIG-29 hävitajad
Poola peaminister Mateusz Morawiecki ütles, et riik võib järgmise nelja kuni kuue nädala jooksul varustada Ukrainat MIG-29 hävitajatega.
Leedu parlament kuulutas Wagneri terroristlikuks organisatsiooniks
Leedu parlament kiitis teisipäeval heaks resolutsiooni, millega tunnistati Venemaa erasõjafirma Wagner Grupp terroristlikuks organisatsiooniks. Resolutsioonis märgiti, et Wagneri liikmed kujutavad endast ohtu Leedu julgeolekule, vahendas The Kyiv Independent.
Resolutsioonis kutsuti ka teisi riike üles kuulutama Wagnerit terroriorganisatsiooniks.
Venemaa raketirünnakus Kramatorskile hukkus üks inimene
Venemaa tulistas teisipäeva hommikul Kramatorski linnakeskuse pihta raketi. Raketirünnakus sai üks inimene viga ning kolm said viga, teatas Ukraina kaitseministeerium.
Ukraina: Vene väed pommitasid Harkivi oblastit, hukkus üks inimene
Harkivi oblasti kuberner Oleg Sõnehubov ütles teisipäeval, et Vene väed andsid löögi oblastis asuva tuletõrjedepoo vastu. Üks vene mürsk tabas lähedal asuvat tsiviilautot, hukkus üks 55-aastane naine, vahendas The Kyiv Independent.
Putini väitel oli Nord Streami torude plahvatuste taga riiklik tegevus
Venemaa president Vladimir Putin lükkas tagasi väited, et Ukraina-meelne rühmitus korraldas Nord Streami torude plahvatused. "Terroriakt pandi ilmselgelt toime riiklikul tasandil, sest amatöörid ei suuda sellist tegevust toime panna," väitis Putin.
Briti luure: Venemaa ei suuda suurtükimoona vähesuse tõttu edukalt peale tungida
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hommikuse rindeülevaate kohaselt on Vene vägede suurtükimoona defitsiit nõnda palju suurenenud, et Vene väed ei suuda seetõttu edukalt peale tungida. Suurtükimoona vähesus mõjutab kogu Vene rinnet.
Brittide sõnul on Vene väed asunud kasutama vananenud suurtükimoona, mida varem peeti kõlbmatuks.
Venemaa kaitsetööstus on brittide sõnul üha enam otse juhitud, kuna Venemaa valitsus on tajunud, et tegu on võtmetähtsusega nõrkusega.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 14 March 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 14, 2023
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/Z5SI6SOzPY
#StandWithUkraine pic.twitter.com/1vOoyWCYYD
Ukraina peastaap: tõrjusime üle 100 rünnaku eri suundades
Ukraina peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjuti Vene vägede rünnakud viies suunas.
Kokku tegid Vene väed rindejoone ulatuses üle 100 rünnakukatse. Samuti tegid Vene väed raketttidega rünnaku Sumõ ja Donetski oblasti tsiviiltaristule. Rünnakute tõttu on hukkunuid ja haavata saanuid. Peastaabi väitel üritavad Vene väed tungida läbi ukrainlaste kaitse Kupjanski ja Lõmani suunal. Samuti ei ole Vene väed lakanud püüdmast Bahmuti vallutada.
Ööpäeva jooksul tegi Ukraina õhuvägi üle 10 õhulöögi Vene vägede koondumiskohtade vastu.
WP: Ukraina armee võitlusvõime on kaotuste tõttu langenud
Ukraina on alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist kaotanud palju kogenud sõdureid ning see mõjutab Ukraina armee võitlusvõimet, kirjutas The Washington Post. Mõned Ukraina valitsusametnikud pole seetõttu ka kindlad kui edukaks võib osutuda Ukraina paljuoodatud kevadine suurvastupealetung.
USA ja Euroopa allikate kohaselt on Ukraina sõjas kaotanud 120 000 sõdurit, kes on kas hukkunud või viga saanud. Vene väed on samas kaotanud 200 000 sõdurit. Kaotuste korvamiseks on rindele saadetud mobiliseeritud sõdureid, mistõttu on üksuste võitlusvõime langenud. Täpsemalt ERR-i uudistes.
Rahvusvaheline kriminaalkohus tahab Vene sõjakurjategijate arreteerimist
Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) peaks varsti teatama Vene ametnike vahistamistaotlusest seoses Ukraina laste küüditamise ja tsiviiltaristu sihiks võtmisega. Kuigi Venemaa tõenäoliselt ICC-ga koostööd ei tee, siis näitaks see suurenevat Venemaa isolatsiooni, vahendas Reuters.
Vene Föderatsiooninõukogu asespiiker Konstantin Kosašiov teatas, et rahvusvahelisel kriminaalkohtul pole Venemaa üle jurisdiktsiooni, kuna Venemaa taandus sellest 2016. aasta. Asespiiker nimetas ICC-d lääneriikide neokolonialismiks.
Zelenski: Ukraina tõstab kaitse-eelarve poole triljoni grivna suuruseks
Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et tema valitsus esitab Ukraina ülemraadale riigieelarve muudatused, mille kohaselt tõuseks kaitse-eelarve rohkem kui poole triljoni grivna suuruseks. Raha läheb nii relvajõudude kui kaitsetööstuse kulude katteks. Üks grivna on ligikaudu 0,025 eurot.
Lisaks kinnitas Ukraina president, et olukord elektri tagamisega on riigis normaliseerunud.
Zelenski: Ukrainas on vaja demineerida 170 000 ruutkilomeetrit maad
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et mineerimise ja lõhkemata mürskude ja muu sarnase tõttu on Ukrainas vaja demineerida 170 000 ruutkilomeetrit maad. Kõrvutuseks Eesti pindala on 45 339 ruutkilomeetrit.
Arvestatav osa sellest territooriumist on põllumaa, mida varem kultiveeriti. Zelenski juhtis ka tähelepanu kevadise külviperioodi algusele – see tähendab, et täiemahuline sõda Venemaaga on mõjutanud juba kaht külviperioodi. Ukraina oli ja on jätkuvalt arvestatav põllumajandussaaduste eksportija.
ISW: Kadõrov kardab Putini soosingut kaotada
Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov võib karta Putini soosingu kadu, hindas rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW). Kadõrov kohtus esmaspäeval Vene president Vladimir Putiniga ning vaatlejat juhtisid tähelepanu, et Kadõrov oli kohtumisel silmnähtavalt närviline.
Kohtumise käigus arutasid Putin ja Kadõrov Tšetšeenia võitlejate panust Ukraina sõjas. Kuna praegu mängivad tšetšeeni üksused Ukrainas minimaalset rolli, siis võib Kadõrov karta Putini soosingu kaotust, kuna pole ette näidata ühtegi suurt võitu ega saavutust.
ISW analüütikute hinnangul võib Putin survestada Kadõrovit suurendama tšetšeeni võitlejate rolli vaenutegevuses tulenevalt Wagneri palgasõdurite grupeeringu ning Vene regulaarvägede kaotuste tõttu.
Eraldisesivalt tõi ISW esile, et Kremliga seotud Valdai aruteluklubi liige ja politoloog Aleksei Mukhin süüdistas Jevgeni Prigožinit poliitiliste eesmärkide poole püüdlemist, mis kahjustab Bahmutis võitlevaid Wagneri vägesid. Prigožin teatas varem ühismeedias sarkastiliselt, et tahaks kandideerida Ukraina presidendivalimistel 2024. aastal, mis võib olla viide kandideerida hoopis Vene presidendivalimistel samal aastal. Mukhin küsis retooriliselt, et kas Prigožin selleks ka Putinilt luba on küsinud.
Politoloogi sõnul kahjustab Prigožin Wagneri palgasõdurite grupeeringu taktikalist planeerimist ja juhtimist, kui ta nimetab ennast selle komandöriks. Prigožin on korduvalt avalikult kritiseerinud Vene kaitseministeeriumi ja kaitseministrit. Prigožini viimaste kurtmiste hulka kuulub ka väide, et Vene väejuhatus ei võta tema esindajaid enam jutule, kuna Wagner on liiga palju suurtükimoona vähesuse üle kurtnud.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 740 sõdurit ja 16 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 160540 (võrdlus eelmise päevaga + 740);
- tankid 3484 (+10);
- jalaväe lahingumasinad 6789 (+15);
- lennukid 304 (+0);
- kopterid 289 (+0);
- suurtükisüsteemid 2519 (+16);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 495 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 260 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 2120 (+11);
- tiibraketid 907 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5367 (+13);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 256 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Reuters/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda