Järgmisel aastal jõustuvad välismaalaste seaduse muudatused, mis puudutavad teiste riikide kodanikele Eestisse töötamiseks tähtajalise elamisloa andmist. Eesmärk on leevendada tööjõupuudust, võimaldades tuua mujalt kvalifitseeritud tööjõudu valdkondadesse, kus oskustööjõudu napib, nii et samal ajal oleksid maandatud julgeolekuriskid.

Tähtajalise elamisloa Eestis töötamiseks võib anda juhul, kui tööandja põhiline tegevusala kuulub valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetellu.

See loetelu sisaldab 12 valdkonda: elektroonika- ja elektriseadmete tootmine, mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine, masinate ja seadmete tootmine, veondus ja laondus, kemikaalide ja keemiatoodete ning ravimite tootmine, pabertoodete tootmine, ehitusmaterjalide tootmine, puidutööstus, tekstiilitööstus, metalli- ja metalltoodete tootmine, kummi- ja plasttoodete tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus.

Valitsus kehtestab nende põhjal 20 tegevusalaga loetelu, mis kehtib viis aastat. Kui majandus kasvab, võib tööjõupuuduse erisuse alusel tähtajalisi elamislube anda aastas kuni 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, aga muudes majanduse tingimustes on piiriks 0,1 protsenti elanikkonnast.

Selle aasta SKP reaalkasv on rahandusministeeriumi viimati avaldatud majandusprognoosi kohaselt 2,5 protsenti, mis tähendab, et Eesti majandus on kasvufaasis ning seega võib järgmisel aastal elamislubade arv ulatuda kuni 0,2 protsendini elanikkonnast.

Elanikke oli Eestis 1. septembri seisuga 1,284 miljonit ning sellest tulenevalt saab välja anda maksimaalselt 2569 tähtajalist elamisluba. Seletuskirja järgi on lisatööjõu soodsamatel tingimustel Eestisse lubamine põhjendatud.

"Eesti tööjõupakkumine ei suuda demograafiliste muutuste tõttu katta ettevõtete kasvavat vajadust kvalifitseeritud töötajate järele: tööealiste inimeste arv väheneb, tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb ning mitmes majanduse jaoks olulises valdkonnas süveneb oskustöötajate puudus," sedastab seletuskiri.

Probleemi leevendamiseks panustatakse automatiseerimisse, haridusse ja ümberõppesse, kuid need meetmed ei taga piisavalt kiiresti uusi töötajaid.

"Seetõttu luuakse tööjõupuudusega tegevusaladele paindlikum võimalus värvata vajalikku välistööjõudu, säilitades samal ajal palganõude ja elamislubade arvu piirangu, et kaitsta Eesti tööturgu ning vältida odava tööjõu ulatuslikku sisserännet," põhjendatakse eelnõu seletuskirjas.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on aluseks võetud kolm kriteeriumi: OSKA tööjõuvajaduse prognoos, tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust ning tegevusala aasta keskmine brutopalk.

Sellise arvutuse põhjal on kõige suurema tööjõupuudusega tegevusaladeks Eestis elektroonika- ja elektriseadmete tootmine, millele järgnevad mootorsõidukite, haagiste ja muude transpordivahendite tootmine ning masinate ja seadmete tootmine.

Ehkki nende kriteeriumite põhjal oleks loetelus ka programmeerimine, ei ole seda plaanis sinna lisada, sest IKT erialal tööle asuvatele välismaalastele on niigi sisserände piirarvu täitumise arvutamisel erisus kehtestatud.

Lisaks on loetelust välja jäetud energeetika valdkond, mis on Eestile strateegiliselt oluline, ent sektoris töötamisega kaasnevad kõrgendatud julgeolekuriskid.

"Arvestades valdkonna rolli elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel ja riigi julgeolekuhuve, ei ole põhjendatud kohaldada sellele tegevusalale välistööjõu värbamisel täiendavaid erisusi," tõdetakse eelnõu seletuskirjas.

Siseminister Igor Taro saatis eelnõu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ja huvirühmadele, kellel on oma arvamuse avaldamiseks aega kuni 13. novembrini.