Kolm riiki soovivad detsembris 60 dollarile barrelist seatud hinnalae tuua nüüd 51,45 dollarile, kirjutab USA majandusväljaanne Bloomberg asjaga kursis olevatele anonüümsetele allikatele viidates. Selline hind oleks 5 protsenti madalam turuhinnast, märkisid algatuse tegijad.

Eesti, Poola ja Leedu viitasid ka, et kui jaanuaris teenis Venemaa nafta müügist 13 miljardit dollarit, siis hinnalae alandamisega väheneks Venemaa tulud 650 miljoni dollari võrra. Samad riigid on ka ühed kõige agaramad Ukraina ründamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonide karmistamise nõudjad.

Kolmik on ka varem nõudnud Venemaa naftale võimalikult madala hinna seadmist, kuid eelmisel aastal lükati nende soov tagasi USA seisukoha tõttu, et liiga madal hinnalagi võib hakata ohustama kütuste maailmaturgu.

Euroopa Liidu riigid alustavad kolmapäeval arutelu Vene naftale kehtestatud hinnalae võimaliku muutmise teemal. Detsembris saavutatud kokkuleppe kohaselt tuleb hinnalae asjakohasust hakata läbi vaatama iga kahe kuu tagant. Jaanuaris otsustasid EL-i riigid jätta ülempiiri 60 dollarile barrelist.

Hiinalagi Venemaa toornaftale hakkas kehtima 5. detsembril. Selle jõustamiseks keelasid lääneriigid sellest kallimalt ostetud Venemaa nafta transpordi kolmandatesse riikidesse ning samuti ei tohi lääneriikide kindlustus- ja finantsettevõtted osutada teenuseid laevadele, mis kallimat Venemaa naftat veavad. Venemaa müüs juba enne seda oma toornaftat 20-30 protsendise allahindlusega.

Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind langes esmaspäeval alla 80 dollari piiri, hinnalae kehtestamise ajal detsembri alguses oli see 87 dollarit.