Esmaspäeval välisministri ameti Margus Tsahknale üle andnud Urmas Reinsalu sedastas oma alluvatele mõeldud lahkumiskirjas, et Venemaa nafta hinnalae muutmise läbirääkimised on piinlikult õhku jäänud. Kuigi G7 riigid lubasid, et hinnalagi vaadatakse märtsis üle.

Tõepoolest, märtsi keskel need läbirääkimised Euroopa Liidu ja G7 tasemel algasid, kuid tänaseks pole need jõudnud mingigi mõõdetava tulemuseni. Peamiseks põhjuseks on Ameerika Ühendriikide vastuseis, millest väljaanne Wall Street Journal kirjutas juba kuu tagasi. Toona külastas Washingtoni Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning ajalehe andmetel kinnitas USA president Joe Biden talle seda ovaalkabinetis peetud vestlusel.

Sama kinnitas märtsi lõpus ka Euroopa Komisjoni eestkõneleja Daniel Ferrie. "Võin kinnitada meie poolt, et komisjon on enda hinna ülevaatuse teinud ja suhtleme selles küsimuses liikmesriikidega. Aga praegu ei ole enamust muutuseks. Ei ole ka enamust G7 riikide seas," sõnas Ferrie.

Mõnes mõttes on see kõik õppetund sellest, kuidas suured riigid võivad lihtsasti oma sõnu süüa. Esmalt pidi ülevaatus toimuma veebruari alguses, ent toona mängisid selle vastased juriidilisele sõnamängule. Seepärast nõudis Eesti koos teiste Balti riikide ja Poolaga, et ülevaatus peab sel juhul tulema märtsi lõpus.

Seda lubas toona oma avalduses ka Ameerika Ühendriikide rahandusminister Janet Yellen. Ning kui märtsi keskpaik kätte jõudes, vaatas USA piltlikult öeldes mujale ega teinud kriitikat kuulmagi.

Seepärast ongi tõenäoline, et lähiajal jääb hinnalagi 60 dollari juurde barrelist. Selle toel teenis Venemaa näiteks märtsis energiakandjate müügist 43 protsenti vähem kui aasta tagasi. Samas toob nafta Kremlile endiselt sisse vähemalt 130 miljonit eurot päevas.