Linnavalitsuse andmeil on Narvas üle 400 kortermaja. Energiatähis on neist olemas vaid umbes kolmekümnel. Kuidas sellest seisust edasi minna, oleneb linnavalitsuse hinnangul elanikest.

"Kas inimesed on suutelised võtma endale lisaks rahakoormusi? Praegu näiteks mõned ettevõtted juba teavitasid sellest, et nad koondavad inimesi, intressid tõusevad ja see on lisakoormus ka meie elanikele," rääkis Narva abilinnapea Irina Smirnova.

Linnavalitsus lubab, et elanikke Euroopa Liidu nõuetega silmitsi ei jäeta. Lootus on KredExi meetmetele ja mingit abi saab ka linnatoetustest. Elanike teadlikkust kavatsetakse turgutada infopäevade abil.

"Proovime teha niimoodi, et korteriühistud saaksid ka meie abiga seda kõike ära täita," ütles Smirnova.

Narva korteriühistute ühenduse hinnangul vajavad ühistud positiivset eeskuju ja riigi abi, näiteks ehitusprojektide koostamisel. Peamine on aga inimestele selgitada, et tegemist pole kulu vaid investeeringuga.

"Oma hoone tulevikku panustamine peab olema vaimne ja sisemine vajadus. Selleks ongi vaja, et inimesed näeksid, et liikumine on alanud. Meil on mitu maja, mille arvetele on koondunud kümneid tuhandeid eurosid ja nad ikka ei tea, mida selle rahaga teha," sõnas Narva Korteriühistute Ühenduse esimees Aleksandr Gamazin.

Linnavalitsuse andmeil esitati 2020. aastal Narvas kortermajade osaliseks renoveerimiseks vaid 12 taotlust. Oma maja täielikult renoveerida ei soovinud keegi.