Konsultant: elamute renoveerimise rahastamine pole siiani olnud stabiilne
Euroopa Liidu plaanide järgi peaks Eestis algama hoogne kortermajade renoveerimine. Siiani ei ole Kredexist jagatav renoveerimistoetus olnud stabiilne, ütles tehniline konsultant Anvar Kima.
Järvamaal Vao külas asuvas Soo 2 kortermajas on elanikud suutnud remontida katuse ja maja otsaseinad. Kohaliku elaniku Aet Kooli sõnul loodab ühistu maja kunagi ka päris korda saada. "Niimoodi, kuidas me raha kogume, me maksame laenu ja kogume kõrvalt ka," sõnas ta.
Vao külas on väga palju tühje maju. "Siit läksid kõik minema. Katlamaja pandi kinni ja kui kõik see sovhoosi elu ära kadus, siis läksidki kõik minema. Leidsid omale teised töökohad ja korterid jäid tühjaks ja oligi kõik. Ma lükkaks nad kõik kokku, ei ole nendega enam vist midagi teha," rääkis Kool.
Järva ja Türi vallas on kokku 33 korterelamut, mille puhul võiks kaaluda lammutamist. Omavalitsus elanike elutingimusi parandada ei suuda.
"See on pea võimatu. Kui me võtame ka valla kinnisvara, jätame need kortermajad kõrvale, ka valla enda haldushooned näiteks, siis meil on üle poolte hoonete need, mis ei vasta veel C-energiaklassile ja meie jõud neid korda teha on üsna piiratud," selgitas Järva valla arenduse peaspetsialist Triin Tippi.
Eestis on kuni 5000 kortermaja, mis aja jooksul kukuvad kasutusest välja ja mida pole mõtet renoveerida, ütles Tallinna tehnikaülikooli ehitusprofessor Jarek Kurnitski.
Tallinnas on aga tehniline konsultant Anvar Kima juba kümme aastat aidanud kortermaju renoveerida. Ühistuliikmetel tuleb arvestada kulude tõusuga. Kima tõi näite, et 90 korteriga maja renoveerimisel tuleb korteriomanikul maksta igas kuus remondifondi neli eurot ruutmeetri kohta. Valminud maja energia kokkuhoid on 1,5 eurot ruutmeetri kohta. Seetõttu on Kredexi jagatav riigi toetus oluline. Kuid jagatakse seda ainult taotlusvoorudega.
"See rahastamise stabiilsus on olnud läbi aastate väga ebaühtlane. Paljud, kes on soovinud, ei ole saanud. Siin oleks pidanud riik natukene varem nende asjade peale mõtlema, et see rahastamise stabiilsus tagada," ütles Kima.
Eesti kõige suurem kortermajade renoveerija, Balti Vara Ehitus, teeb aastas korda umbes 15 kuni 20 maja. Ettevõtte juhatuse liige Kristjan Soomets ütles, et ühistud renoveerivad maju eelkõige parema elukeskkonna ja väiksemete kulude, mitte energiamärgise nimel.
Maja energiakulu ja remondivajadus aga polegi nii üheselt mõistetav.
"Kui see on tõhusa kaugkütte piirkonnas ja natukenegi suurem maja, siis statistika järgi ütleks, et paljud majad juba on D-klassis. Aga see ei tähenda seda, et renoveerimisvajadust ei oleks. Teisest küljest on mingisugused väiksemad majad, mis on väga halvas energiaklassis, aga nende renoveerimine tundub keerulisem ja ebatõenäolisem kui nende suuremate, juba paremas klassis olevate majade renoveerimine ja mis annab ka tegelikult oluliselt suurema energiasäästu," selgitas Soomets.

Majade kordategemisel on Eesti siiani lähtunud enda renoveerimiskavast aastani 2050, milleks kuluks umbes 15 miljardit eurot. Kava täitmiseks on Eestil mõneks aastaks olemas 330 miljonit Euroopa fondide raha. Renoveerimise maht kasvaks selle järgi 2030. aastaks kahekordseks. Selline tempo on vastuvõetav ka ehitusmaterjalide tootjatele.
"Ma arvan, et teatava kindluse ja etteplaneerimisega on võimalik ka Eesti sektoril kuni kahekordse tootmismahuni jõuda. See võtab aega ja investeeringuid, aga see on tehtav," ütles Glassense juht Karla Agan.
Kõik me tahame elada kaasaegses ja soojustatud, hästi remonditud kodus. Kuid see mõiste omandas käesoleval nädalal täiesti uue taseme, sest Euroopa Parlament tahab, et kõik kodud oleks remonditud 2033. aastaks vähemalt D-klassi energia tasemele. Selline plaan käib Eestile selgelt üle jõu, ütles Kima.
"Siin on ka Eestil oma plaan olemas, et me tahame seda korterelamute rekonstrueerimisturgu siin lähema kümne aasta jooksul umbes kolm korda suurendada. Arvestades praegust situatsiooni, mina pean isegi seda suhteliselt ebareaalseks, arvestades kõiki selle ahela lülisid, arvestades alates tehnilistest konsultantidest ja lõpetades ehitusettevõtetega. Aga see viiekordne tõus, mida planeeritakse, mina pean paraku seda ebareaalseks," rääkis Kima.
Eesti riik on seni nõustunud Euroopa Komisjoni pakutuga, mille järgi tuleks saavutada 2033. aastaks keskmiselt E-klassi tase. Soometsa sõnul peaks riik pingutama, et saavutada keskmiselt kõrgem energiaklass.
"Minu meelest natuke miinimumklassi seadmine ei ole otstarbekas. Pigem me peaksime rääkima keskmisest energiatarbimisest ja selle vähendamisest. Siis minu hinnangul võiks võtta kas või eesmärgiks keskmiselt vähemalt C-klassi majad. See on tegelikult teostatav ja parema tulemusega kui määrata seda miinimumnõuet, sest kõiki maju ei olegi mõtet renoveerida," ütles Soomets.
Agana sõnul kulub üle 40 protsendi energiast hoonetele, seetõttu on nende kordategemine kasulik. Riik võiks võtta siin eurokavadest veelgi ambitsioonikama eesmärgi.
"Eesti väiksus ja kindlasti paindlikkus annab teatava eelise. Meil on võimalik otsuseid kiiremini teha ja neid ka ellu viia. Täna on suurepärane moment seda võimalust kasutada ja pigem teha ambitsioonikas plaan ja liikuda pigem eespool teistest riikidest. Ja siin ma kutsungi üles meie loodavat valitsuskoalitsiooni võtma pigem ambitsioonikama eesmärgi ja üritama leida kogu selle finantseeringu, mida vaja oleks ja vaadata pikalt seda tasuvust," rääkis Agan.
Rekonstrueerimisele kuuluvad hooned ehitusaastaga kuni 2000. Hiljem ehitatud hooned on juba energiatõhusamad. Enne aastat 2000 valminud korterelamuid on Eestis 22 600. Alates 2009. aastast on Kredexist renoveerimistoetust saanud 1362 korterelamut kogusummas 244 miljonit eurot.
Kui 2020. aastal tuli vaid 47 renoveerimistaotlust, siis eelmisel aastal juba 114. Samas nelja aasta eest alustatud tööd on lõpetanud vaid 27 korteriühistut. Toetussummad on aga kolme aastaga tõusnud 15 miljonilt 56 miljoni euroni.
Enim on korda tehtud kortermaju Harjumaal – 192, neist 100 Tallinnas. Seevastu on näiteks Hiiumaal ette näidata vaid kaks renoveeritud maja.
Kui majade suuruse järgi vaadata, siis enim on korda saanud kümne kuni 19 korteriga maju – 183. See on kolme kuni nelja trepikojaga kolmekorruseline maja.
Kõige keerulisem on suurte, üheksakorruseliste paneelmajadega, kus kortereid üle 90. Neid on korda saanud vaid 18.
Euroopa Parlament soovib, et kõik elumajad oleks kümne aasta pärast vähemalt D-energiaklassist. See tähendab, et senist renoveerimise tempot tuleb tõsta. Eesmärk käib aga Eestile üle jõu.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"