Uuring viidi läbi kümnes riigis ning leidis, et Kreml pole suutnud lõhestada lääneriikide ühtsust. Uuring siiski leidis, et Euroopa suured riigid, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on endiselt lõhestunud küsimuses, kas Ukraina võit peaks tulema pikema sõja hinnaga, vahendas The Times. 

Uuring leidis, et 66 protsenti eurooplastest näeb nüüd Venemaad rivaali või vastasena. Enne Venemaa sissetungi algust oli see arv 35 protsenti. Antud seisukoht väljendus kõige tugevamalt Taanis (82 protsenti), Eestis (79 protsenti) ja Poolas (79 protsenti).

ECFR siiski hoiatas, et Euroopa ühtsust Moskva vastu ei tohiks pidada enesestmõistetavaks. Eurooplaste toetus Kiievile sõltub ka Ukraina armee edusammudest, vahendas The Times. 

"Sõjalised tagasilöögid võivad vähendada toetust Ukrainale ja viia selleni, et eelistatakse sõja kiiret lõpetamist," ütles ECFR-i juht Mark Leonard.

ECFR tõi välja, et elukalliduse kriis võib samuti eurooplaste toetust Ukrainale vähendada. 

44 protsenti brittidest leiab, et Ukraina peab kogu oma territooriumi tagasi vallutama, isegi kui see pikendab sõjategevust. Itaalias on see toetus aga 26 protsenti, Saksamaal 33 protsenti ja Prantsusmaal 35 protsenti. 

ECFR-i küsitluse analüüs näitas, et Ukraina toetamine ühendab nüüd Euroopa Liidus (EL) liberaale ja parempoolseid. Tagajärjeks on see, et geopoliitilistes küsimustes vähenes vasak-parempoolsete vaheline lõhe. See tugevdab Euroopa ühtsust ja julgustab riike toetama Ukrainat oma territooriumi tagasivõitmisel, seisab analüüsis. 

Uuring viidi läbi Suurbritannias, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Hispaanias.