Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC – International Criminal Court) teatas reedel, et esitas kahele inimesele vahistamismääruse – Vladimir Vladimiroviš Putin ja Maria Aleksejevna Lvova-Belova.

Esimene neist on 1952. aastal sündinud Vene Föderatsiooni president, keda ICC süüdistab sõjakuritegudes. ICC süüdistab Vene presidenti Ukraina laste ebaseaduslikus küüditamises okupeeritud Ukraina aladelt Vene Föderatsiooni.

ICC hinnangul vastutab Venemaa president Vladimir Putin isiklikult laste küüditamise eest. Teine ICC huviorbiidis olev isik Maria Aleksejevna Lvova-Belova on Vene laste õiguste volinik.

Kohus teatas, et kuigi nad kaalusid tunnistajate ja ohvrite kaitse tagamiseks vahistamismääruste mitte avalikuks tegemist, siis võib määruse avalikustamine tagada edasiste Vene sõjakuritegude ennetamise.

Rahvusvahelise kriminaalkohtu president kohtunik Piotr Hofmanski rõhutas reedel, et rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi teist riiki okupeerivad väed sealse riigi tsiviilisikuid küüditada. Hofmanski juhtis tähelepanu, et lapsed on Genfi konventsiooni kohaselt erilise kaitse all.

#ICC President Judge Piotr Hofmański on recent arrest warrants against Vladimir Vladimirovich Putin and Maria Alekseyevna Lvova-Belova in the context of the situation in #Ukraine
More info: https://t.co/5OMC7Xuuy5 pic.twitter.com/45bT4mHqIs

— Int'l Criminal Court (@IntlCrimCourt) March 17, 2023

Kuidas Putin kohtu ette tuua plaanitakse, pole esialgu teada.

Vene Föderatsiooninõukogu asespiiker Konstantin Kosašiov teatas hiljuti, et rahvusvahelisel kriminaalkohtul pole Venemaa üle jurisdiktsiooni, kuna Venemaa taandus sellest 2016. aasta. Asespiiker nimetas ICC-d lääneriikide neokolonialismiks.

Vene välisministeerium teatas reedel, et ICC otsus pole Venemaa jaoks siduv, kuna Venemaa pole selle osaline ega tee selle kohtuga koostööd, vahendas Interfax.

Rahvusvaheline kriminaalkohus asutati Rooma statuudiga 1998. aastal ning see alustas tegevust 2002. aastal. Kohus paikneb Haagis, Madalmaade kuningriigis.

Kohus on alates asutamisest väljastanud vahistamismäärused 38 isiku suhtes, kellest 21 on kohtu ette jõudnud. 14 inimest on siiani vabaduses, kelle hulka kuulub ka 2019. aastal Sudaanis võimult kukutatud Omar Hassan Ahmad Al Bashir. Veel viie inimese suhtes lõpetati menetlus, kuna nad surid kohtuasja käigus.

Kallas: tegemist on esimese sammuga õiglase kohtupäeva poole

Eesti peaminister Kaja Kallas (RE) kommenteeris, et rahvusvahelise kriminaalkohtu määrus on esimene samm teel õiglase kohtupäeva poole.

"Putini vahistamismäärus saadab ajaloolise signaali: Ukrainas toime pandud sõjakuritegude algpõhjus on Venemaa juhtide kuritegelikud otsused. See tähendab, et keegi ei ole kohtu ees puutumatu, ka riigijuhid mitte. Venemaad juhtiv režiim ei pääse vastutusest," ütles Kallas.

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et kohtu otsus on suur samm, mis näitab rahvusvahelise kogukonna valmisolekut mõista kohut nende üle, kes on toime pannud raskeid kuritegusid.

"Vahistamismääruse väljaandmine tähendab, et rahvusvaheline kriminaalkohus on andnud välja käsu Putin ja Lvova-Belova vahistada ning Haagi kohtu ette toimetada. Samas tähendab see eelkõige kõigile rahvusvahelise kriminaalkohtu osalisriikidele kohustust, et kui Putin või Lvova-Belova peaks nende riigis maanduma, tuleb ta kinni võtta ja kriminaalkohtule välja anda," ütles Reinsalu.

"Verised käed ei ole ainult sõjaväelastel, kes on sandistanud või võtnud elusid ukrainlastelt, vaid ka Kremli juhtkonnal, eesotsas Putiniga. Selle uudise järel on moraalselt mõeldamatu, et lääne liidrid suhtlevad isiklikult Putini kui tagaotsitavaga," lisas ta.