Kredexi uus taotlusvoor avatakse 10. aprillil ja Rakvere volikogu juht Mihkel Juhkami loodab, et pärast minister Sikkuti neljapäevast väljaütlemist Rakvere ühistute taotlusi automaatselt kõrvale ei lükata, sest üksjagu maju on veel korda tegemata.

"Suuremate majade puhul oskan öelda täpselt – kuus viiekorruselist, neli neljakorruselist ja umbes viis kuni kümme on kolmekorruselisi maju," loetles Juhkami korda tegemata maju.

Aktiivsemalt hakati Rakveres maju renoveerima 2011. aastal, kui linn pakkus ühistutele välja visiooni, milline võiks renoveeritud maja välja näha.

"Inimestel tihtipeale puudub ettekujutus, kui ta istub oma amortiseerunud maja keldriruumis ja arutab seda, kas maja korda teha või mitte, milline tema maja tulevikus välja hakkab nägema. Aga Rakvere pakkus kogu tänavale, kus on 900 korterit, 18 korrusmaja ja üheksa erinevat tüüpi maja, sellist visioneerimist või nägemust," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juht Andres Jaadla.

"Õnneks meil juhtus nii, et esimesed majad, mis korda tehti, sattusid samasse perioodi, kui me keskküttel läksime üle valdavalt hakkepuidule. Soojustatud majad said topeltvõidu – see hinnalangus, mis tekkis keskkütte vahetusest, pluss soojustamine. Ja siis hakkas suust suhu oma elu elama see informatsioon, mida inimesed kuulevad oma naabri käest," ütles Juhkami.

Kui linn korraldas konkursi tervikliku renoveerimislahenduse leidmiseks, tekkisid probleemid, mida ette ei osatud näha.

"Alguses me läksime natukene alt sellega, et tegime küll konkursi, aga ei omandanud produkti omandiõigust. Siis tekkisid seal vaidlused ühistutel ja arhitektidel töö maksumuse üle. Tegime uue konkursi juriidiliste probleemide lahendamiseks ja saime omandiõiguse endale," selgitas Juhkami.

Tuleviku 10 maja oli üks esimesi, mis Rakveres 11 aastat tagasi renoveeriti. Maksma läks see 600 000 eurot, millest kolmandik saadi Kredexilt. Pangast laenati juurde 400 000 eurot.

Ühistu juhatuse liige Malle Vilu ütles ausalt, et ka tema oli alguses renoveerimise vastu.

"Ei tea, mis asi, võtta laen peale, 20 aastat, kas ma elangi nii kaua. Üldiselt vanemad inimesed ei ole selle peal, et nad laenavad. Tahavad kõik oma rahadega hakkama saada. Ja lõpuks hakkasid mõtlema, et tuleb, mis tuleb ja nüüd ei kahetse," rääkis ta.

Laenumaksest hoolimata on arved väiksemad kui enne, sest tänu soojustamisele õnnestus korralikult küttekuludelt kokku hoida.

Praeguseks on pool laenust makstud.