Veronika Valk-Siska: kodu tuleb nii või naa teatud aja tagant renoveerida

Renoveerimistempo kasv peab olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. See on vajalik, et vältida väga suurt hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad võimekad ettevõtjad, kirjutab Veronika Valk-Siska.
Seda, et eestlane soovib olla oma kodu omanik, me üleöö ühegi EL-i ega riikliku suunisega ringi ei tee, ja selleks pole ka vajadust.1 Eestis ja meile sarnase eluasemestruktuuriga Ida-Euroopa riikides on isikliku eluaseme omamine kunagise maa- ja omandireformiga sissetallatud tee.
Kodu tuleb omanikul teatud aja tagant renoveerida nii või teisiti. Maja korrashoid eeldab tsüklilist renoveerimist ehk süstemaatilisi investeeringuid, kui on vaja küte vahetada, uued aknad panna või katus korda teha, sest vana on lihtsalt läbi. Lisaks elutingimuste paranemisele võib see tähendada ka kinnisvara väärtuse tõusu, sõltuvalt majast ja piirkonnast ning korteri enda seisukorrast.
Tugevalt eraomandi suunas kaldu olev elamusektor areneb küll suures osas vabaturu tingimustes, kuid praegu on meil kodude korda tegemiseks kasutada ka oluline hulk välistoetusi ja kvoodiraha. Olukorras, kus suur osa elamuid on amortiseerumas, ei tohiks pikalt viivitada nende kordategemisega. Mida pikemalt oodata, seda kulukamaks see kokkuvõttes läheks, sest üks probleem süvendab järgmist ning samal ajal on ka hinnad kasvuteel.2
Elanike rahulolu oma koduga
Riiklikul tasandil on elanike rahulolu oma elukeskkonnaga alates 2020. aastast järjest suurema luubi all. Elukeskkonna rahulolu hindamiseks loodi metoodika ning on asutud tegema regulaarseid küsitlusi.
Nagu näitab viimane, 2022. aastal tehtud küsitlus, on Eesti elanikud laias laastus oma eluasemega rahul.3 Küsitluse põhjal ollakse kõige vähem rahul eluaseme seisundi ja eluasemekuludega. Ehitatud keskkonna osas näitab uuring, et võrreldes näiteks eluaseme suuruse, ligipääsetavuse või lähiümbruse kvaliteediga (sh rohealad, miljöö jne) ollakse vähem rahul hoonete seisukorraga. Kui välja arvata Muhu elanike kõrged hinnangud oma elukeskkonnale, toob uuring välja, et vajame suuremat tuge piirkondadele, mis jäävad kaugele Tartu ja Tallinna edulugudest.4
Mida need tulemused näitavad? Esiteks seda, et välis- ja kvoodiraha najal pea 15 aastat tagasi käima lükatud renoveerimislaine on omal kohal, inimeste seas oodatud ja vajalik. Kuid selleks, et kogu elukeskkond võidaks, tuleb EL-i toetusrahaga targalt ümber käia, keskendudes kõige keerulisematele olukordadele ja kõige suurematele abivajajatele.
Ka kohalike omavalitsuste meetmed peaksid võimendama ja täiendama (mitte kopeerima) riigi toetusi ning aitama ellu viia naabermajade ühiseid algatusi või korrastada hoonete vahelist ruumi koos haljastuse, valgustuse, liikumisteedega jne.
Sotsiaalteenuste planeerimisel on suur roll samuti just kohalikul omavalitsusel. Neile, kes ei ole suutelised rekonstrueerimisega kaasnevaid kulusid kandma, on küll olemas riiklikud rekonstrueerimistoetused ja toimetulekutoetus, kuid vaesuse piiril elavate inimeste tarvis tuleb üheskoos leida täiendavad lahendused, mis ei süvenda nende toimetulekuprobleeme, vaid aitavad neil elujärge parandada.
Meiega sarnased mured on elanikel ja koduomanikel üle Euroopa. Ka üleeuroopalise eluasemeorganisatsiooni Housing Europe president Bent Madsen tõi vahetult pärast Euroopa Parlamendi teksti vastuvõtmist välja, et parlamendi ettepanek ei arvesta piisavalt nõudlusega paremate ja soodsamate üldiste elamistingimuste järele.
"See nõuab E-, F- või G-kategooria hoonete kiiret järkjärgulist kaotamist, alahinnates seniste edulugude õppetunde. Ning seab ohtu, et renoveerimine ei ole kvaliteetne, üürihinnad ja elukallidus tõusevad. Mõnes riigis võivad uued nõuded põrkuda kehtivate riiklike õigusaktidega ning hooneomanike, renoveerimisettevõtete ja tegutsevate investorite huvidega, kes loodavad stabiilsele regulatiivsele raamistikule," ütles Madsen.5
EL-i poliitikakujundajatel on nüüd võimalus jõuda mõistliku ühise kompromissini, mille tulemused jäävad meiega paljudeks aastateks. Direktiiv tuleks vastavusse viia Euroopa uue Bauhausi sihiga luua kaunist, kestlikku ja taskukohast elukeskkonda. Eelseisev kolmepoolne Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ministrite nõukogu vaheline läbirääkimine saab ehk siiski tagada, et EL-i eeskirjad, mis annavad selge suuna ja tõuke rahastuse tagamiseks, toetavad ka kohaliku tasandi püüdlusi õiglase eluasemefondi ja rohelisema tuleviku poole.
Kuidas turg kohaneda jõuab?
Renoveerimistempo kasv peab olema ühtlaselt jagunev ja järjepidev, et ehitusturg ja omanikud jõuaksid renoveerimise mahu kasvuga kohaneda. See on vajalik, et vältida väga suurt hinnatõusu ja tagada, et renoveerimistöid teevad võimekad ettevõtjad.
Rekonstrueerimisturg on praegu laia pintsliga tõmmates kümnendik ehitusturust. Seda peaks olema võimalik 2030. aastaks sujuvalt kahekordistada, nii et ettevõtjad tulevad kaasa. Kümne aasta mahutõusu perspektiivis tuleb tootmine nõudlusele järele.
Oluline on, et töö oleks kvaliteetne, see aga eeldab oskustööjõudu ja ettevõtete võimekust alustatu edukalt lõpule viia. Rekonstrueerimismahtude suurenemine looks uusi töökohti ja elavdaks majandust. Oluline on, et rekonstrueerimistoetused oleksid kõigile kättesaadavad, piisavad ja stabiilsed. Kui 2027. aastal euroliidu toetusrahastus lõpeb, peame leidma uued rahastusallikad.
Koduomanike abistamiseks on riik aastaid jaganud renoveerimistoetusi koduomanikele üle Eesti. Ka aprillis avanev korteriühistutele mõeldud tervikrenoveerimise voor mahuga 80 miljonit eurot tuleb uuenenud tingimustega, et parandada eluaseme kvaliteeti üle Eesti.
Eelistatud on piirkonnad, mis jäävad suurematest linnadest kaugemale. Toetuse osakaal on 30-50 protsenti sõltuvalt elamu asukohast, suurusest ning ettevõetavatest töödest. Toetusmäär on suurem näiteks väiksematel või maapiirkondades asuvatel kortermajadel või kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja ka lift. Samuti tehases eeltoodetud elementidega renoveerimisel või kultuuriväärtusega elamu rekonstrueerimisel.
Renoveerimislaine kõige suurem koormus langeb korteriühistute juhtidele ja neile on abiks Kredexi tehnilised konsultandid. Tegutseme selle nimel, et toetuste taotlemise protsess oleks korteriühistutele lihtsaks tehtud, väheneks bürokraatia ning tööde teostaja valikul mängiksid rolli ka muud tegurid peale kõige madalama hinna. Nii nagu on välja toonud Urmas Mardi korteriühistute liidust, peame ausalt vaatama otsa ka renoveerimisvõimetusele, otsima võimalusi senisest veelgi viise ja võimalusi motiveerida koduomanikke piirkondades, kus rekonstrueerimistempo on seni ehk aeglasem olnud.6
Kodud teeb lõpuks korda ikka inimene, kui tal on selleks raha, mitte direktiiv. Ja nagu ütles sotsiaalmeedias korteriühistute liidu juht Andres Jaadla: "Üks tont pidi Euroopas ringi liikuma, nn sundrenoveerimistont. Käisin koha peal vaatamas, kas on teda kuskil näha. Mina ei näinud. Nägin soovi tuua inimeste igakuised kodu- ja energiakulud alla, teha kodud korda, tänapäevaseks ja kauniks."
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ja Kredexil on võtmeroll raha targal suunamisel ja toetuste otstarbekal korraldamisel. Kodu renoveerimine on omanikule igatpidi aja- ja energiamahukas ettevõtmine, aga see on ka investeering tulevikku, mida saab teha teadmistepõhiselt.
MKM-i eestveetavas LIFE IP BuildEST teadus- ja arendusprojektis arendame viise, kuidas majaomanikud renoveerimistöödega paremini toime saaks tulla: töötame välja tõendatult toimivaid renoveerimislahendusi, piloteerime neid näidisobjektidel ja avaldame parimat praktikat kasutamiseks kõigile, nii omanikele kui ka erialainimestele. Lahenduste puhul on tähelepanu all lisaks hoonetüübi eripärale ka kultuuriväärtuslik mõõde. Sealhulgas seni vähem uuritud hoonetüübid: eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned.
Toimetaja: Kaupo Meiel