Euroopa Parlament võttis teisipäeval häältega 343 poolt, 216 vastu ja 78 erapooletud vastu oma seisukoha hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise suhtes, mille alusel hakkavad parlamendi esindajad liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Nõukoguga läbi rääkima.

Algatus on pälvinud Eestis teravat kriitikat, kuna leitakse, et nii kiiresti ei ole võimalik selle eesmärke saavutada.  

"Ma olen nõus, et siin selgitust juurde vaja, et millises faasis me oleme. Liikmesriikide vaheline kokkulepe oli ühesugune, Euroopa Parlamendi otsus oli veidi erinev. Ja nüüd algavad läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel, et leida see kompromissi koht," rääkis Sikkut valitsuse pressikonverentsil.

Sikkuti sõnul seisneb põhiline erinevus Eesti seisukohas ja Euroopa Parlamendi tehtud otsuses, on see, et Euroopa Parlament soovib iga üksiku maja energiaklassi tõstmist.

"Ja seega vastutus on justkui inimese peal. Aga Eesti seisukoht ja tegelikult liikmesriikide kokkulepe oli, et me peaks vaatama riigi hoonefondi tervikuna. Öelda, et see energiaklass peaks olema näiteks D, siis tuleb vastutus riigile. See on vaidlus, mida pidama hakatakse. Ma loodan, et liikmesriikide mõistlik kompromiss on see, mis peale jääb," lisas Sikkut.

"See on tehniline pool. Aga sisuliselt, seda, et meil on väga palju kodusid ja kortermaju, mis vajavad renoveerimist... Pärast renoveerimist on parem sisekliima, madalamad energiaarved jne. Ja tegelikult me võiks liikuda kvartalipõhise rekonstrueerimise juurde, mis tähendab, et korrusmajade kvartalis ja sisehoov, mänguala, prügimajad, parkimisalad, elektrilaadimistaristu autode jaoks - ka kõik see saaks korda. Me tegelikult kaasajastame oma elukeskkonda väga suures ulatuses. See vajadus on olemas niikuinii. Sinna tuleb suunata nii Euroopa struktuurivahendeid kui ka siseriiklikke eelarvevahendeid," rääkis Sikkut.

Sikkut: see võib tunduda üle jõu käiv, aga tegelikult ei ole

"Senise rahastamise mahu ja tempo ning ehitusvõtete puhul see võib tunduda üle jõu käiv ülesanne, aga tegelikult ei ole. Kõigi selliste suurte muutuste puhul me eeldame ka innovatsioonikomponenti. Ja Eesti on siin absoluutses esirinnas Euroopas korrusmajade tehaselise rekonstrueerimise osas. Meil on TalTechis teadlased, kes on Eesti jaoks sobivad lahendused välja töötanud, neid tuleb edasi arendada ja see eesmärk on võimalik saavutada mitte tehes asju nii nagu me tegime 10 aastat tagasi, vaid uuel viisil ja töötades välja Eesti jaoks sobivad lahendused," rääkis Sikkut veel.

Reinsalu: see on täielik utoopia, absurd

Sikkuti jutule reageeris üsna reljeefselt Urmas Reinsalu, kes seda plaani reaalseks ei pea.

"Kõik see on väga õilis ja ilus, mida Riina Sikkut rääkis. Miks ei võikski olla kirjas inimestel eesmärk, et elada nagu Inglise kuningas George Windsori lossis eksole. Küsimus on selles, et loomulikult see on täielik utoopia," ütles Reinsalu.

Selle Reinsalu kommentaari peale vangutas Sikkut samal ajal tema kõrval istudes nõutult pead.

Reinsalu jätkas: "See, et kümne aastaga 350 000 maja renoveeritakse... Kusjuures seda absurdi näitab ka see, et kuna elamufond on meil väga vana, siis osasid maju ei ole mõtetki ratsionaalsuse mõttes renoveerida. Ja kujutada ette, et see ettepanek maksab 15 miljardit eurot... Vahe on ju põhimõtteline. Kas see pannakse sunnina inimestele peale või turutingimustes inimestel, kellel raha on, renoveerib neid ju niikuinii," kommenteeris Reinsalu.

"Nii, et ma arvan, et selles küsimuses Eesti ei peaks küll põnnama. See ei ole realistlik. Seda on öelnud nii eksperdid, ettevõtjad kui ka ehitusmaterjalide tootjad. See on absurdi situatsioon," lisas Reinsalu.

Sikkut ütles selle peale, et riigi ülesanne on vabatahtlikule renoveerimisele hoogu juurde anda. "See, mida me riigina peame eesmärgiks seadma, on stabiilsus, et meil ei oleks seda olukorda, et me ootame taotlusvooru avanemist ja siis saabub ehitusturule jälle 100 miljonit. Meil on vaja ette anda stabiilsus, et see tegevus toimuks kogu aeg etteaimatavas mahus. See on kasulik meie ehitussektorile ja eriti majanduse jahtumise faasis. See on täpselt see, mida riik peaks tegema," lausus Sikkut.

Kallas Reinsalule: ei maksa inimesi hirmutada

Seejärel sekkus Kaja Kallas, kes ütles Reinsalule, et Euroopa Parlamendi ettepanekuga pole mõistlik inimesi hirmutada.

"Euroopa Parlament on alati ambitsioonikam kui on Euroopa Komisjon või Euroopa liikmesriigid. Nii nagu Riina seda seletas, need on seisukohad, mida me oleme kaitsnud ja mida me kaitseme ka edaspidi. Minna jooksma teises suunas ja öelda, et see on per se vale asi sellepärast, et Euroopa Parlamendi ettepanek on ebarealistlik, siis sellega ei maksa ka inimesi hirmutada," sõnas Kallas.

"See antud ettepanek, mille vastu sina (pöördub Reinsalu poole - toim.) nüüd nii kõvasti ründele asusid, ei ole ju see lõplik kokkulepe," lisas Kallas.

Reinsalu vastas: "Nii, et meil on konsensus - see ettepanek ei kõlba kassisabagi alla."

Sikkut rääkis veel, et tuleb teha süstemaatilist tööd korterühistutega ja piirkondlik olukord on väga erinev. Näiteks ütles Sikkut, et Rakveres on kõik korterelamud rekonstrueeritud. "See paistab linnapildis silma, linn ongi ilus. Ja siis on meil piirkondi, kus ei ole jõutud ühegi korterelamu rekonstrueerimiseni," sõnas Sikkut.

Kallase sõnul oli see teemaks ka kolmapäeval koalitsioonikõnelustel Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 vahel. "Et mis on see initsiatiiv ja kuidas seda saaks soodustada. Me tõesti näeme üle Eesti seda, et kui kuskil näiteks kaks maja saavad korda, siis ka teised hakkavad sama soovima ja kogukond ise aktiveerub. Anname seda abi, et need rahad, mis on ette nähtud renoveerimiseks, jõuaksid reaalselt nende majadeni ja need asjad saaks ära tehtud ja inimesed saaksid ilusamates ja soojustatud majades elada," rääkis Kallas.

Ansip ja Paet hääletasid Euroopa Parlamendi positsioonile vastu

Reformierakondlastest Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet ja Andrus Ansip tõid esile parlamendi soovitud eesmärkide ebarealistlikkust. Euroopa Parlamendi positsiooni kinnitamisele vastu hääletanud Paet ja Ansip rõhutasid, et nende vastuhääl ei tähenda mittenõustumist rohepöörde sihtidega, kuid nende hinnangul on parlamendi soovitud eesmärgid ja nende tähtajad ebareaalsed.

"Vaatamata sellele, et rohepööret on vaja ja et see on oluline osa EL-i eesmärkidest, tuleb siiski jääda ka realistlikuks. Konkreetses eelnõus kirjeldatud eesmärkide täideviimine on ebarealistlik ning seda väljendas ka hääletustulemus, kus väga paljud saadikud hääletasid vastu. Seega edasi liikuda tuleb, kuid eesmärgid peavad olema reaalsusega suuremas kokkupuutes," rõhutas Paet.

Ka Ansip rõhutas, et peab sarnaselt Eesti Omanike Keskliidu seisukohaga europarlamendis hääletatud eelnõuga seatud sihtide saavutamiseks ettenähtud aega ebarealistlikult lühikeseks.

"Mittevõimetekohaste eesmärkide seadmine pigem diskrediteerib eesmärke kui tiivustab nende poole püüdlema. See on ilmselt ka kõige olulisem etteheide eelnõule," märkis Ansip.

"Vaja oleks selget plaani, kust peaksid tulema hoonete renoveerimiseks vajalikud vahendid, kuid eelnõu sellele küsimusele ammendavat vastust ei anna," lisas Ansip.

Eesti saadikutest hääletasid kõik peale Sotsiaaldemokraatide Marina Kaljuranna ja Sven Mikseri seisukoha vastu. Ansipi ja Paeti kõrval andsid vastuhääle ka Yana Toom (KE), Riho Terras (Isamaa) ja Jaak Madison (EKRE).