Vladimir Putini rahvusvaheline vahistamismäärus on ajaloos pretsedenditu samm.

"See on ajalooline samm, sest sellist vahistamismäärust ÜRO alalise liikme riigipea vastu rahvusvahelise kriminaalkohtu ajaloos väljastatud ei ole," ütles Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Iga riik, mis rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kuulub, on kohustatud Putini vahistama ja Haagi tribunalile üle andma, kui Putin mõnd sellist riiki külastama peaks. Isegi SRÜ-sse kuuluv Tadžikistan on rahvusvahelise kriminaalkohtu liige.

"Rahvusvahelises kriminaalkohtus on 123 riiki, mis on umbes kaks kolmandikku maailma riikidest. Nii et see ahendab Putini võimalusi maailmas liikuda tublisti. Küll aga tema lähemad liitlased Hiina ja Iraan ei ole selle lepingu osapooled, mistõttu nendesse riikidesse minnes teda vahistamine ei ohusta," lausus Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor Rene Värk.

 Lisaks Putinile anti vahistamismäärus välja ka Venemaa lasteombudsmani Maria Lvova-Belova kohta. Neid süüdistatakse Ukraina laste ebaseaduslikus küüditamises okupeeritud Ukraina aladelt Vene föderatsiooni. Putini sõjakuritegude uurimine aga jätkub.

"See on kindlasti ainult üks esimesi kuritegusid, milles Putinit süüdistatakse. Lihtsalt rahvusvaheline kriminaalkohus leidis esimesena piisavalt tõendeid," ütles Värk.  

Pretsedenditu samm tähendab ka seda, et juristidel on vaidlemist veel küllalt.

"Näiteks varasemalt on rahvusvaheline kohus öelnud, et istuval riigipeal, see, kes on ametis, temal on immuniteet, välismaal ei saa tema suhtes kohtuprotsesse algatada. Nüüd hakatakse praktikas testima, kas see kehtib ka rahvusvahelise kohtu poolt väljastatud vahistamismääruse suhtes. Näiteks kas peaks ära ootama, kui Putin enam ei ole president, et tema üle reaalselt hakatakse kohut mõistma," lausus Mälksoo.

Eraldi küsimus on, kuidas Venemaa senised liitlased või ka lääne liidrid, kes Putiniga suhtlemist oluliseks on pidanud, edasi käituvad.

"Näiteks riigipead, nagu Macron või Orban või keegi, kes on öelnud, et me peame Putiniga ka ikkagi dialoogi jätkama – riigipeaga, kes on rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tagaotsitav, kas temaga kõlbab veel helistada ja rääkida ja asja ajada," ütles Mälksoo.

"See tekitab väga ebakindlaid meeleolusid kõigi nende hulgas, kes on Venemaa toetajad ja see suurendab lumepalliefektina enesekindlust nende hulgas, kes julgevad veel Venemaale vastu hakata. Ehk tõenäoliselt see toob endaga kaasa mingeid järgmiseid otsuseid, mingeid järgmiseid kriminaalprotsesse järgmiste kuritegude osas. Kuni sinnamaani välja, et kergemini langevad relvastustarnete otsused," lausus politoloog Karmo Tüür.

Tüür ütles, et  ehkki Venemaa poliitiline eliit on Putini ja Lvova-Belova vahistamismäärust naeruvääristanud, ei saa välistada, et see võimuladvikus siiski mingeid sisemisi võbelusi tekitab.

"See tekitab sellise küsimuse, et võib-olla meie liider on siiski milleski süüdi, kui on juba väljastatud selline order, järsku see ei olegi tühja koha pealt. Nii et see tekitab kõhklusi ja kahtlusi, aga kindlasti veel mitte mingisuguseid murranguid," lausus Tüür.