Oluline 19. märtsil kell 22.25:

- Ukraina päästeteenistuse teatel on Vene väed kahjustanud või hõivanud üle 1700 päästeauto ning sadu depoosid;

- Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastit, hukkus kolm tsiviilelanikku, teatasid kohalikud võimud;

- Ukraina kaitsejõudude esindaja sõnul on Avdijivka Vene vägede jaoks strateegilise tähtsusega;

- Vene riigimeedia: Putin külastas Doni-äärse Rostovi juhtimis- ja kontrollpunkti;

- Saksa minister: kui Putin riiki siseneb, tuleb ta vahistada;

- Vene meedia väitel käis Putin Mariupolis üllatusvisiidil;

- Prigožin: Wagner plaanib mai keskpaigaks veel 30 000 sõdurit värvata;

- Uuring: sanktsioonide mõju Venemaale peaks tänavu kasvama;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 710 sõdurit.

Ametnik: Vene väed on kahjustanud 1700 tuletõrjeautot ja sadu depoosid

Ukraina on täiemahulise sõja käigus jäänud ilma enam kui 1700 tuletõrjeautost, 300 päästedepoost ja enam kui 700 muust hoonest, mida haldab Ukraina riiklik päästeteenistus, teatas asutuse juht Serhi Kruk.

Tema sõnul on osa neist varadest saanud kahjustada pideva pommitamise tõttu, ülejäänud on Vene väed okupeeritud aladel hõivanud.

Kruk lisas, et Ukraina saab praegu riikidelt palju abi, sealhulgas päästjatele hädavajalikku varustust ja erirõivastust.

Viimase aasta jooksul on Kiiev saanud 36 päästeautot, muu hulgas 12 tuletõrjeautot ja seitse kiirabiautot Saksamaalt ja Poolalt, samuti päästevarustust Šveitsilt.

Ukraina esindaja: Vene väed pommitasid Zaporižžja oblastit

Zaporižžja oblasti administratsiooni esindajate teatel sai kolm tsiviilelanikku surma ja kaks vigastada, kui Vene väed pommitasid oblastis asuvat Kamjanski küla.

Oblasti esindajate sõnul sai "küünilises rünnakus" pihta kortermaja. Võimud kutsusid elanikke ohtlikest piirkondadest lahkuma.

Ukrinformi andmetel on viimase ööpäeva jooksul tulnud kümme teadet selle kohta, et Vene väed on elamupiirkondi ja taristut pommitanud.

Ukraina kaitsejõud: Avdijivka on Vene vägedele strateegiliselt tähtis

Vene vägede jaoks on Donetski oblastis asuv Avdijivka linn strateegilise tähtsusega, et alustada rünnakuoperatsioone Vuhledari rajooni suunas, ütles Ukraina kaitsejõudude esindaja Oleksi Dmõtroškivskõi Ukrinformi teatel.

"Täna jätkab vaenlane aktiivselt pealetungi Avdijivkale ja Marjinkale. Avdijivka on nende jaoks praegu strateegiline punkt selleks, et nad saaksid alustada rünnakuoperatsioone Vuhledari piirkonnas. Vaenlane on seal juba rohkem kui ühe korra kõrvetada saanud. Nad peavad kiiresti Avdijivka ümber piirama ja vaenlane on püüdnud seda juba kahe nädala jooksul teha," sõnas ta.

Dmõtroškivskõi sõnul on praegu märgata Venemaa tegevuse intensiivsuse langust Vuhledari teljel.

Tema sõnul ründas vaenlane öösel neljal korral piirkonnas Ukraina vägesid, laupäeval lugesid ukrainlased kokku 37 rünnakut. Seni on Ukraina väed kõik pealetungikatsed nurjanud, teatas Dmõtroškivskõi.

Vene riigimeedia: Putin külastas Doni-äärse Rostovi juhtimis- ja kontrollpunkti

Vene riigimeedia teatas pühapäeval pärast uudist Venemaa juhi Vladimir Putini külaskäigust Mariupolisse, et lisaks külastas Putin ka Venemaa lõunaosas asuvat Doni-äärse Rostovi juhtimis- ja kontrollpunkti. Ukraina piirist on sinna sadakond kilomeetrit.

Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS teatel kohtus Putin kontrollpunktis Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ning tema asetäitja Sergei Surovikiniga.

Saksa minister: kui Putin riiki siseneb, tuleb ta vahistada

Juhul kui Venemaa juht Vladimir Putin peaks Saksamaa territooriumile sisenema ja rahvusvaheline kriminaalkohus palub lepinguosalistel vahistamismäärus jõustada, tuleb Putin arreteerida, ütles Saksamaa justiitsminister Marco Buschmann.

"Ma eeldan, et rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) pöördub kiiresti Interpoli ja lepingus osalevate riikide poole ja palub neilt [vahistamismääruse] täitmist," ütles Buschmann.

17. märtsil andis ICC välja Putini vahistamismääruse, sest ta vastutab isiklikult Ukraina laste küüditamise eest okupeeritud Ukraina aladelt Vene Föderatsiooni. Lisaks esitas ICC vahistamismääruse ka Vene laste õiguste voliniku Maria Aleksejevna Lvova-Belova kohta.

Rahvusvahelise kriminaalkohtu otsus kohustab 123 liikmesriiki vahistama Putini nende territooriumile sisenemisel.

Vene väed on Genfi konventsioone rikkudes ebaseaduslikult Venemaale toimetanud või küüditanud tuhandeid Ukraina tsiviilisikuid.

Vene meedia väitel käis Putin Mariupolis üllatusvisiidil

Vene meedia teatas Kremli pressiteenistusele viidates, et riigipea Vladimir Putin külastas Ukrainas Donetski oblastis Mariupoli linna. See on tema esimene visiit Donbassi.

Riigi kontrolli all olevate väljaannete teatel läks Putin okupeeritud Mariupolisse helikopteriga, külastas autoga mitut linna piirkonda ja vestles kohalike elanikega. Samuti olevat Putin arutanud piirkonna infrastruktuuri uuendustest. Putinit saatis visiidil Venemaa asepeaminister Marat Husnullin.

Päev varem külastas Putin okupeeritud Krimmi.

Vene väed on alates Ukraina vastu alustatud sõjast Mariupolit ohtralt pommitanud ja okupeerisid linna mullu mais.

16. märtsil möödus aasta Venemaa rünnakust Mariupoli draamateatrile, milles hukkus sadu teatris varjunud inimesi. Amnesty Intrenational on leidnud, et tegu oli selgelt sõjakuriteoga.

Prigožin: Wagner plaanib mai keskpaigaks veel 30 000 sõdurit värvata

Wagneri palgasõdurite juht Jevgeni Prigožin ütles, et kavatseb mai keskpaigaks värvata veel 30 000 sõdurit. Tema sõnul värvatakse eelmisel nädalal üle Venemaa avatud 42 värbamispunktis iga päev 500-800 meest.

Tõendeid oma väidete kinnitamiseks ei ole ta esitanud.

Uuring: sanktsioonide mõju Venemaale peaks tänavu kasvama

Venemaale kehtestatud sanktsioonid jõuavad 2023. aastal pöördepunktini, kuid nende karmistamiseks on samuti võimalusi, leidis rahvusvaheline töögupp, mis sanktsioonide mõju uuris.

Töögruppi juhtis Ukraina presidendi administratsiooni juht Andri Jermak ja sinna kuulusid veel Freeman Spogli nimeline rahvusvaheliste uuringute instituut, USA suursaadik Michael McFaul ja Kiievi majanduskõrgkooli eksperdid.

Uuringus leiti, et rubla on alates novembrist kaotanud 20 protsenti oma väärtusest, mis kergitab tarbijahindu ajal, mil need muutuvad üha vähematele venelastele jõukohaseks. Samuti öeldi uuringus, et Kremli riiklik hoolekandefond võib aasta lõpuks hätta sattuda. Sel aastal peaks nafta ja gaasi hind 50 protsenti langema.

"Samal ajal pole sanktsioonid oma potentsiaali veel kaugeltki ammendanud ning vajavad pidevat ajakohastamist ja täiustamist. Uute sanktsioonide suunas on vaja veel samme astuda," järeldasid autorid.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 710 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas pühapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 164 910 (võrdlus eelmise päevaga + 710);

- tankid 3532 (+21);

- jalaväe lahingumasinad 6853 (+23);

- lennukid 305 (+0);

- kopterid 290 (+0);

- suurtükisüsteemid 2568 (+8);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 507 (+1)

- õhutõrjesüsteemid 268 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 2159 (+0);

- tiibraketid 907 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5408 (+4);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 262 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.