Kurnitski rääkis "Terevisioonis", et suurtes linnades, kus on aktiivne korteriturg, on korrusmajade renoveerimine taskukohasem lahendus kui et ehitataks ja inimesed ostaksid endale täiesti uued korterid. Kuid väiksemates piirkondades, kus majad jäävad tühjaks, pole muud lahendust, kui hooned maha lammutada.

"Piisab sellest, kui on üks kütteperiood kütmata ja ka katus laseb läbi - siis on kiire lõpp selliste majadega," ütles Kurnitski.

Tallinna magalarajoonide nõukogude ajal ehitatud hooned on aga tugevate põhikonstruktsioonidega ning seal on Kurnitski sõnul mõistlik renoveerida, kui hakata ehitama uusi.

"Valada uued põhikonstruktsioonid - ega see väga keskkonnasõbralik tegevus pole. Aga vanadele majadele uus kasukas selga ja ventilatsioonitorustik ka - meil on selleks kõik tehnilised lahendused täna olemas."

Kurnitski sõnul võivad sellised majad pärast renoveerimist püsida veel 100 aastat, kui põhikonstruktsioonid on toatemperatuuril. Mis on aga nõukogudeaegsete hoonete probleem, siis selleks on rõdud ja trepikoja varikatused.

"Seal peab vaatama, et rõdude paneelid enne renoveerimist alla ei kuku ja sama asi on ka trepikoja varikatustega. Nendega nalja pole ja need tuleb korda teha."

Ta selgitas, et rõdud olid projekteeritud kestma 30 aastat ja see eluiga on tänaseks juba läbi paljudel hoonetel. Seetõttu kasutatakse renoveerimisel ka tihti sellist lahendust, kus rõdupiirded lõigatakse ära ja tehakse hoonest väljapoole uued rõdud. Nii saab ka korteri suuremaks.

Kurnitski sõnul on praegu renoveerimise keskmine hind 450 eurot ruutmeeter, kuid see sisaldab lisaks hoonete energiatõhusamaks muutmisele ka elukeskkonna kvaliteediga seotud töid. Küll aga on olnud renoveerimise tempo Eestis kõikuv.

"2020. aastal renoveeriti peaaegu 300 maja aastas ja see oli tipp. Ja peale seda on tempo olnud nullilähedane. Selle probleemi lahendaks, kui Kredexi minimaalselt 30-protsendiline toetus oleks pidevalt huvilistele saada. Siis me ei räägiks, et majad peavad saama korda," sõnas Kurnitski.

Ta lisas, et on kindel, et kui renoveerimise mahtu näiteks kahekordistada, siis tuleksid ka vastavad teenused sellele järgi.