Eesti õliühingu juht Mart Raamat ütles, et naftabarreli hind on viimase nädala jooksul tugevalt langenud ja jõudnud 72-73 dollari juurde. Viimati oli nafta nii odav 2021. aasta lõpus.

Samal ajal on langenud ka dollari hind euro suhtes - praegu on keskmine kurss 0,93 dollarit euro eest, samas kui veel sügisel ulatus see üle ühe euro. Seega oleks loogiline järeldada, et ka Eesti tanklatest saab kütuse kätte märksa soodsamalt, kuid nii see ei ole: kui võrrelda praegust mootoribensiini ja diislikütuse hinda 2021. aasta lõpu hinnaga, maksid need Raamatu sõnul toona vastavalt 31 ja 27 protsenti vähem.

Raamat märkis, et Eesti puhul on tähtis tähele panna, et kütuse hind tanklas kujuneb lõpptoodete Euroopa hulgihinna põhjal ehk tõukuvalt sellest, kui palju need maksavad Rotterdami, Amsterdami ja Atwerpeni sadamapiirkonnas.

"Miks täna hinnad on kõrgemad, ongi seetõttu, et lõpptoodete hinnad ei ole hulgiturgudel nii palju langenud kui toornafta hind," ütles ta.

Sellise hinnaerinevuse põhjuseid on Raamatu sõnul mitu. Esiteks on Euroopa saanud varem oma lõpptooteid väga palju Venemaalt, aga nüüd on tarneahelad pikemad ja importida on vaja kaugematest kohtadest. Teiseks olid 2021. aasta lõpus varud suuremad, aga nüüd on need väiksemad ja see ajab toodete hinda üles.

"Kolmas põhjus on see, et tootmise omahind, nafta rafineerimistehaste tootmishind ehk marginaal on tõusnud, sest rafineerimisvõimekus on globaalselt teatavas defitsiidis. See ajab lõpptoodete hinda üles," põhjendas õliühingu juht.

Kärsna: inflatsioon on ka kütusega seonduvaid kulusid tõstnud

Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna tõi välja, et kütuse, nii nagu teiste kaupade hinna võrdlemisel eelnevate aastatega tuleb arvestada inflatsiooni mõju, mis on tõstnud kulusid nii rafineerimistehastes, kütuselogistikas kui ka tanklakettides.

Samas märkis Kärsna, et hinnad tanklates on kukkunud sarnaselt toornafta hinnaga. Eelmise aasta septembri alguses maksis toornafta keskmiselt 92 dollarit barrelist ja praegu on selle hind 74 dollarit ning suurim kukkumine on toimunud viimase kümne päevaga. Tanklates maksis mullu septembris nii diislikütus kui ka bensiin Eestis 1,949 eurot liitrist ja nüüdseks on see langenud vastavalt 1,589 ja 1,689 euroni liitrist.

"Hinnad on liikunud sarnaselt. Samas toon välja, et toornafta hinna liikumine annab indikatsiooni trendidest, kuid valmistoodangu hinnad liiguvad tihti erinevalt ning sõltuvad nõudlusest," lisas ta.

Kärsna märkis, et Euroopa maanteetranspordis kasutatakse umbes 65 protsendi ulatuses diislikütust, mis on kütuseks majanduse mootorile, ja sellest tulenevalt reageerib hind kõige kiiremini majanduskeskkonna muutustele. Bensiin on aga kasutuses eratarbimises ja selle nõudlus kasvab tugevalt suvisel perioodil, kui on puhkuste aeg ja inimesed reisivad palju.

Aasta teine pool toob kõrgemad hinnad

Mart Raamat põhjendas praegust toornafta hinnalangust sellega, et probleemid finantsturgudel on investorid ärevaks muutnud. Natuke on see mõjutanud ka lõpptoodete hinda, aga investorid on toonud oma raha välja peamiselt just naftafutuuride turgudelt ja seal on müügisurve suurem.

Mis edasi saab, sõltub maailma majanduse seisust ja praegu turul nähtavad selged majanduslanguse või väiksema majanduskasvu riskid avaldavad hinnasurvet allapoole.

Kui aga rääkida globaalsest naftatootmisest, siis hiljuti tuli rahvusvaheline energiaagentuur välja oma prognoosiga, kus nad näevad naftaturgu aasta teisel poolel üle miljoni barreli suuruses defitsiidis, mis ajab hinda üles.

Seega ei saa Raamatu sõnul tuleviku osas suuri optimisminoote tarbijatele edastada. Pigem nähakse aasta teist poolt problemaatilisena ja kõrgemate hindadega.

"Lühiajaliselt võiks olla lootus, et hind täiendavalt meeletult ei tõuse, kuigi lõpptoodete hinnad hakkasid eelmise nädala lõpus reedel juba tõusma," tõdes ta. "Turud on äärmiselt volatiilsed, see on põhiliselt tänane situatsioon."