Kremli veebilehele ilmus teisipäeval Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Moskvas riigivisiidil olema Hiina presidendi Xi Jinpingi pikk ühisavaldus, milles kritiseeriti lääneriike ja korrati mitmeid varasemaid Kremli jutupunkte.

Ühisavalduses alguses rõhutatakse, et Hiina ja Venemaa vahel ei ole sõjalis-poliitilist liitu nõnda nagu oli kombeks Külma sõja perioodil. Venemaa ja Hiina erisuhe olevat sellega võrreldes parem, kuna ei tähenda blokkide teket ega rahvusvahelist vastasseisu kolmandate riikide vastu. Kokku mainitakse ühisavalduses Külma sõja mentaliteeti/mõtlemist negatiivses võtmes neli korda.

Avalduses kinnitatakse, et Venemaa ja Hiina näevad teineteist prioriteetsete partneritena, kes suhtlevad võrdsetel alustel. Sama teksti järgmises lõigus rõhutati, et katsed asendada rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid "reeglitel põhineva korraga" on mõlema riigi jaoks vastuvõetamatud. Reeglitel põhineva maailmakorra hoidmist ja edendamist on varem korduvalt rõhutanud nii Ameerika Ühendriigid kui ka Eesti poliitikud.

Hiina ja Venemaa kutsusid ühisavalduses kõiki riike üles edendama universaalseid inimväärtuseid nagu rahu, areng, võrdsus, õiglus, demokraatia ja vabadus. Samuti rõhutati vajadust pidada dialoogi vastasseisu asemel ning vajadust rahumeelselt koos eksisteerida.

Freedom House'i kohaselt piiratakse nii Hiinas kui ka Venemaal tugevalt poliitilisi ja kodanikuõiguseid. Hiinas kontrollib poliitilist olukorda üha enam Hiina kommunistlik partei ning Venemaal Vene president Vladimir Putin. Ei Venemaal ega Hiinas toimuvaid valimisi ei saa pidada vabadeks ja õiglasteks.

Ühisavalduses ei mainita otse Ukrainas toimuvat sõda, mille Venemaa algatas. Samas rõhutatakse dokumendi üheksandas peatükis, et ÜRO hartat ja rahvusvahelist õigust tuleb austada ning Hiina pool hindab positiivselt Venemaa valmidust alustada rahukõnelusi Ukraina "kriisi" lahendamiseks. Sõna rahu mainitakse dokumendis eri kontekstides üle 20 korra.

Ühisavalduses ei nimetada Vene-Ukraina sõda ei sõjaliseks erioperatsiooniks ega sõjaks. Üheksandas peatükis sisaldub lause, milles Vene pool hindab positiivselt Hiina poole positsiooni "Ukraina küsimuses" (Китайской Стороны по украинскому вопросу). Samas peatükis nimetatakse teistes kohtades Ukrainas toimuvat "kriisiks". Lisaks sellele tervitas Venemaa avalduses Hiina valmidust mängida "Ukraina kriisi" poliitilise-diplomaatilise lahenduse leidmises oma rolli, mis tugineks Hiina poolt veebruaris välja pakutud rahuplaanile. Antud plaani on lääneriikide poolt tugevalt kritiseeritud, kuna selles kutsutakse küll üles relvarahule, kuid ei nõuta Vene sõdurite lahkumist okupeeritud Ukraina aladelt.

Peale muude küsimuste rõhutab dokumendi seitsmes peatükk vajadust vältida tuumasõda, mida ei tohiks kahe riigi ühisavalduse kohaselt kunagi pidada ning milles pole võitjaid. Sarnases sõnastuses hoiatas Hiina tuumasõja vastu ka enda veebruaris avaldatud rahuplaanis. Lääneriigid on varem korduvalt kritiseerinud Venemaa retoorikat tuumarelvade võimaliku kasutamise kohta.

Ühisavalduse kaheksas peatükk katab kliima- ja elustiku kaitse kokkulepped kolmes lõigus, kuid samas julgeolekuteemadele keskenduvas üheksandas peatükis on tervelt 13 lõiku. Peale Ukraina "küsimuse" käsitlemise katab see ka vajadust välistada tulevasi "värvilisi revolutsioone" Kesk-Aasias. Vastavat terminit on varem halvustava tooniga korduvalt varem kasutanud Vene võimud.