Valimisteenistuse esitatud andmete kohaselt e-hääletati riigikogu valimistel kokku 324 301 korda. "Siin on tegu on kõikide e-häältega ehk seal hulgas on ka korduvad e-hääled - kui keegi hääletas näiteks sada korda, siis kõik need hääled on selles tabelis," selgitas valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Sobak. Riigikogu valimistel läks arvesse 313 514 e-häält, mis tähendab, et korduvhääletamisi oli 10 787. 

Kõige rohkem e-hääli tunni jooksul – 11 029 - anti kella 19 ja 20 vahel laupäeval vahetult enne e-hääletamise lõppu. Sellele eelnenud tunni jooksul anti 8065 e-häält. E-hääletamise esimesel tunnil esmaspäeval kella üheksa ja kümne vahel anti 7298 häält.

Üldise mustrina oli e-hääletamise aktiivsus suurem tööpäeva alguses, siis kahanes pisut ning kasvas uuesti õhtusel ajal.

Kõige vähem anti elektroonilisi hääli öösel, kella kahe ja viie vahel, kui ühes tunnis e-hääletas sageli alla saja inimese. Kõige väiksem oli e-hääletamise aktiivsus neljapäeva, 2. märtsi varahommikul kella nelja ja viie vahel, kui anti 45 e-häält.

Riigikogu valimistel sai elektrooniliselt hääletada alates esmaspäeva, 27. veebruari hommikul kella üheksast kuni laupäeva, 4. märtsi õhtul kella kaheksani ehk kokku 131 tunni jooksul. Viimased e-hääled laekusid siiski ka laupäeval pärast kella kaheksat õhtul, kui arvesse läks 110 e-häält. Sobak selgitas seda analoogiaga paberhääletamisel, kus siis kui inimene on enne valimisjaoskonna sulgemist sinna sisenenud, saab ta oma hääle anda ka pärast hääletamise ametlikku lõpukellaaega. Sama on ka e-hääletamisel, kus hääletamine jäi avatuks kuni kella 20.15-ni. "Kui inimene oli PIN1-ga juba hääletamise keskkonda sisenenud ja kandidaatide nimekirja ette võtnud, siis oli tal võimalus ka veerand üheksani oma otsus ära teha," ütles valimisteenistuse pressiesindaja.

5. märtsi riigikogu valimistel oli esmakordselt e-hääletanuid rohkem kui pabersedeliga hääletanuid. Kokku andis valimistel hääle 615 009 valimisealist Eesti kodanikku, pabersedeliga hääletas 301 495 inimest ja e-hääletajaid oli 313 514.