Uuring: veerand elanikest oleks neljarajaliste teede nimel nõus automaksuga

Üle kolmandiku elanikest soovib, et kolm suurimat maanteed ehitataks esimesel võimalusel neljarajaliseks, selle rahastamiseks automaksu kehtestamisega oleks aga nõus veerand küsitletutest, selgub taristuehituse liidu tellitud uuringust.
Küsimusele, kas Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee tuleb ehitada neljarajaliseks, vastas, et jah, esimesel võimalusel, 37 protsenti vastanutest. Jaatavalt, kuid klausliga, et seda ei tohiks rahastada teiste valdkondade arvelt, vastas pea pool inimestest.
Küsimusele, kas oleksite neljarajaliste maanteede nimel maksma auto- või teemaksu, kui ehitus toimuks kiiremas korras, vastas jaatavalt veerand küsitletutest. Eitavalt vastas 52 protsenti.
Teedevõrgu parema kvaliteedi ja korrashoiu nimel oli auto- või teemaksu maksma 32 protsenti vastajatest, kindla ei ütles 45 protsenti.
Pigem mitte vastas kaheksa ning kindlasti mitte kaks protsenti vastajatest.
Küsimusele, kuidas saaks tõsta maanteede turvalisust, vastas, et selleks tuleks ehitada turvalist möödasõitu võimaldavad lisarajad ehk 2+1 teed, 77 protsenti inimestest. Neljarajalisi teid eelistas 71 protsenti vastajatest. . Rangemat politseikontrolli pooldas 32 protsenti vastajatest. Selle küsimuse puhul sai viiest vastusevariandist sai valida kolm.
Et riik peaks teede arendamisse tehtavaid investeeringuid suurendama, kuid samas arvestama ka muude valdkondadega, leidis 59 protsenti vastajatest. Et seda üldse ei peaks tegema, ei arvanud keegi vastajatest.
Taristuehitajate liidu hinnangul on Eesti teehoid sügavas alarahastuses ning riigile ja omavalitsustele kuuluvate teede remondivõlg on üle 4,4 miljardi euro.
64 protsenti vastanutest leidis, et raha teedeehitusse peaks leidma riigieelarvest; laenu võtmist pooldas 24 protsenti ning teetasu võtmist suurematel maanteedel 20 protsenti vastanutest. Mõne uue maksu kehtestamist pooldas 12 protsenti vastanutest. Ka selle küsimuse puhul võis valida kolm vastusevarianti.
Küsimusele, kui rahul ollakse oma kodukandi teede ja tänavatega, vastas pigem rahul 52 protsenti ja mõnevõrra rahulolematu 34 protsenti vastajatest. Üldse pole olukorraga rahul 10 ja väga rahul on viis protsenti inimestest.
Uuringu Eesti elanike hinnangust teede ja tänavate seisukorrale ja arendamisvajadusele tegi taristuehituse liidu tellimusel Norstat. Veebruaris küsitleti 1001 inimest vanuses 18 kuni 75.
Toimetaja: Marko Tooming