Automaks võib tulla kahes osas
Uus võimuliit loodab kavandatud automaksuga riigieelarvesse saada 120 miljonit eurot aastas. Maks võib tulla kahes osas – esiteks tuleks maksta autot ostes, teiseks igal aastal sõltuvalt saastamisest ja hinnast, kuid täpsemad detailid alles selguvad.
Automaks peaks kehtima hakkama 2024. aasta juulikuust. Tulevane rahandusminister, reformierakondlane Mart Võrklaev ütles "Aktuaalsele kaamerale", et esmasel hinnangul võiks see riigikassasse tuua 120 miljonit eurot ja maks võiks põhineda kahel komponendil.
"Üks arvutusosa on seal CO2 eritamine ehk säästlikumad autod maksavad vähem, keskmised natukene rohkem ja see, mis rohkem saastab, maksab rohkem. Ja teine komponent võiks olla, kui tuua ka mängu võib-olla kallima otsa elektriautod, millel saastet ei ole, aga siiski on see selline luksuslikum ese ehk siis tuua ka sinna nii-öelda hinna või väärtuse komponent juurde. Kuidas see täpselt olema hakkab, sellega me veel peame tegelema," rääkis ta.
Võrklaeva hinnangul võiks automaksu jagada kaheks: ühe osa peaks inimene maksma näiteks autot ostes ja sellele lisanduks iga-aastane maksukohustus.
"Ilmselt saab see olema mingis osas nii-öelda iga-aastane ehk võib-olla siis CO2 põhine maks on aastapõhine. Aga võib-olla siis see hinnakomponent võib olla ühekordne," ütles Võrklaev.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi sõnas, et automaks võiks olla võimalikult automatiseeritud kujul, kuid varasemad analüüsid on näidanud, et takistuseks võivad saada puudulikud andmed liiklusregistris.
"Et kas kõik autod, mis on liiklusregistris arvel, päriselt on ka olemas ja sõidavad. Kas kõik need andmed, ütleme mille peale maksu hakata arvutama, on iga auto kohta olemas. See on olnud selline koht, kus meil ei ole olnud täielikku kindlust, et andmed on kõik korrektsed," selgitas ta.
Sotsiaaldemokraatide juhi, siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleks leida süsteem, mis ei koormaks liigselt vaesemaid ja maal elavaid inimesi.
"See kindlasti peaks nügima kogu ühiskonda sinnapoole, et meil oleks vähem keskkonda saastavad autod. Aga me ju teame seda, et inimene, kellel ei ole väga palju raha, ei saa seda uut autot osta. Ehk siis me peame sellega ka arvestama. Kas sinna teha mingi koefitsient, teha sinna mingisugune regionaalne vaade sisse või midagi muud. See on väljatöötamise küsimus. Või tõesti ühistransporti oluliselt rohkem raha panna," rääkis Läänemets.
Eesti 200 esimees Lauri Hussar sõnas, et automaks ei muuda autot inimestele kättesaamatuks kaubaks.
"Kindlasti ei ole see selline maks, mis ühel hetkel, kui inimestel on autot vaja, võtab neilt võimaluse autot omada. Kõik peab jääma ikkagi mõistlikkuse piiridesse," ütles ta.
Nii Läänemets kui ka Võrklaev ütlesid, et automaksule lisaks kütuseaktsiisi tõusu ei tule.
"Kütuseaktsiisi muutusi me eraldi ei ole arutanud. Kütuseaktsiisi otsused on tehtud. Praegune arusaam on see või vähemalt me oleme arvestanud, et me läheme nende tehtud otsuste järgi. Täiendavat aktsiisitõusu me ei ole arutanud," sõnas Võrklaev.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"