Hiina korraldas diplomaatilise üllatuse, kui sai vanad vastased Iraani ja Saudi Araabia ühise laua taha kokku leppima diplomaatiliste suhete taastamiseks ning kahe kuu jooksul konsulaatide ja saatkondade avamiseks.

Saudi Araabia ja Iraani vastasseis on ilmne mitmel piirkonna lahinguväljal – Süürias, Liibanonis ja Jeemenis. NPR-i uudiste välispoliitika toimetaja Deborah Amose arvates on Hiina vahendatud diplomaatiliste suhete taastamise kokkulepe samm võimaliku stabiilsuse suunas, kuid võib samas iga hetk kokku kukkuda.

"Oleme öelnud kõikidele partneritele, et nad võivad rääkida kellega iganes, kui see aitab pingeid vähendada. Seetõttu ei teinud Joe Bideni administratsioon sellest kokkuleppest suurt numbrit. Nad ei küsinud kordagi: "Püha jumal, mida teeme nüüd, kui hiinlased on meie koha haaranud?" Nad ei näinud kokkulepet sellisel viisil ja arvan, et peaksime seda uskuma," rääkis Amos.

Tema sõnul on selle kokkuleppe puhul oluline mõista erinevate riikide huve. Saudi Araabia soovib USA-lt julgeolekugarantiisid, relvatarnete piirangute leevendamist ja abi tsiviiltuumaprogrammi arendamiseks. Financial Timesi toimetaja Peter Spiegeli hinnangul on Saudi Araabia mehkeldamine Hiina ja Iraaniga näitemäng, mille eesmärk on ameeriklasi ärritada ja näidata, et neil on muid koostöövõimalusi.

"Põhimõtteliselt on ametis kõige Saudi Araabia vastasem USA president pärast sõda. Samal ajal, kui Donald Trump oli kõige Saudi Araabiat pooldavam president pärast sõda. Ilmselgelt üritavad nad Bideni administratsiooni õõnestada," selgitas Spiegel.

"Biden on olnud edukas Euroopa ja Aasia liitlastega, kuid kohutav Lähis-Ida, eelkõige Pärsia lahe partneritega. Tema vaate järgi käib võitlus demokraatia ja autokraatia vahel. Lähis-Idas pole just palju demokraatlikke riike. See on loonud koostööruumi teistele," kommenteeris poliitikaanalüütik Ian Bremmer.

Hiinlaste jaoks on rahumeelne Lähis-Ida oluline ühelt poolt kaubandussuhete ja investeeringute, teisalt energiasõltuvuse pärast. Lisaks on nad suutnud hoida häid suhteid kõigi piirkonna riikidega.

"Sellel on oma põhjus. Nad lihtsalt ei ole olnud poliitiliselt eriti seotud. Nad on ostnud naftat ja teatud tehnoloogiat Iisraelilt, kuid pole end seni mässinud Lähis-Ida sisepoliitikasse. Nüüd nad aga vaikselt liiguvad selles suunas. Jumal aidaku neid," ütles Politico toimetaja Jamil Anderlini.

"Xi Jinping on otsustanud, et ta soovib olla rahvusvaheline liider ja rahu sõlmija," ütles Bremmer.

Tema hinnangul võib hiinlaste pikaajaline plaan olla USA mõjuvõimu vähendamine Lähis-Idas. Piirkonna riigid on tihedamast koostööst tõenäoliselt huvitatud, sest erinevalt ameeriklastest ei esita hiinlased inimõigustega seotud küsimusi ega suru peale demokraatiat. Samuti on USA kaotamas tõsiseltvõetava partneri kuvandit, sest välispoliitika on muutunud erakondlikuks.

"Me peame vastama riigina, kuid praegu me seda ei tee. See on põhjus, miks paljud riigid ei usu, et nad saavad USA-le administratsiooni vahetudes toetuda. See on tekitanud palju ebakindlust USA diplomaatilise juhtrolli üle," rääkis Bremmer.

Analüütikud leiavad, et ameeriklased ei muretse Hiina kasvava rolli pärast Lähis-Idas tõenäoliselt enne, kui tekib oht, et Saudi Araabia hakkab naftat müüma dollari asemel jüaanides. Selline torm ei teki aga nii kaua, kuni USA on piirkonna peamine julgeoleku tagaja. Praegu peljatakse rohkem Hiina sõjaväe moderniseerimist ja pingeid Taiwani ümber.