Urmas Paeti (Reformierakond) hinnangul tõi Politico artikkel tõi välja selle, et Euroopa rahurahastu reeglistik vajab täpsustamist, sest siiani on tõlgendamisruum selles, milleks seda raha kasutada, liialt avar.

Siiski ei vähenda see küsimus tema sõnul Eesti nii otsest sõjalist panust Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks kui ka poliitilist panust erinevate initsiatiivide esile toomisel Ülemkogus ja Euroopa Komisjonis.

Yana Toom (Keskerakond) ütles, et Eesti tegi ära antud relvade asendamiseks raha küsimisel kõik õigesti ning ilmselt jäi Eesti agarus kellelegi ette.

"Seal on selgelt öeldud, et kui anname ära relvad, mida enam ei toodeta, siis meil on ainus võimalus saada nende eest raha nii palju, kui palju maksavad uued relvad, millega vanad asendame. Nii et Eesti tegi kõik õigesti," rääkis ta.

"Ma arvan, et probleem on selles, et me küsisime kõige rohkem raha – 160 miljonit eurot. Teine asi on see, et me kogu aeg õpetame Euroopat, kuidas käituda ja oleme võib-olla kedagi ära tüüdanud. Olen siin Kaja Kallasega nõus, et ilmselt siin on see varba peale astumine. Aga mis puudutab reegleid, siis kõik on absoluutselt nii nagu peab olema," lisas Toom.

Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ütles, et usaldab Euroopa Komisjoni kinnitust, et rahurahastut pole vääralt kasutatud. Samas mõistab ta europarlamendi saadikute muret sel teemal, kuna Euroopa Parlament on antud küsimusest kõrvale jäetud.

"Minu arvates on see loomulik, eriti selles valguses, millele viitas ka Yana Toom, et kui erinevad on summad, mida riigid on tagasi küsinud. Ma arvan, et selles valguses on loomulik, et küsimusi esitatakse ja neile tuleb vastata," rääkis ta.

Kaljuranna hinnangul võis Politico artikkel tekitada Eestile väikest mainekahju. "Eestile mainekahju on tekitanud see artikkel, kus me jätsime kommenteerimata kohe algusest peale oma seisukohad ehk seal said ilmuda valeväited. Meil oli võimalus kommenteerida, aga seda ei tehtud. Mingi mainekahju on tehtud, aga kindlasti mitte pöördumatut."

Riho Terras (Isamaa) on nimetanud Politico artiklit inforünnakuks ning tema hinnangul on sellisel viisil Euroopa ühtsuse lõhestamine kasulik Venemaale.

Kogu teema juures ei tohiks tema hinnangul aga keskenduda nendele miljonitele, mida Eesti on rahurahastust saanud või mitte saanud, vaid sellele, et Euroopal on Ukraina toetamiseks planeeritud raha liiga vähe.

"Kaklus käib selle üle, kuidas seda piskut jagada, mida Euroopa on otsustanud panustada. Tegelikult me ei saa aru, et Euroopa polegi võimeline tootma ei neid miljonit mürsku, millest me räägime, ega andma piisavalt abi Ukrainale relvastuses. Ehk need summad peavad suuremaks muutuma. Me peame aru saama, et ei Euroopa Liidu riigid ega ka Ukraina ole rahus, vaid sõjas. Ja otsuseid on vaja teha kiiremaid ja suuremas koguses. Me peaksime pöörama rohkem tähelepanu sellele, kuidas me saame Ukrainat suurema koguse laskemoona ja relvadega toetada, mitte kähmlema mõne miljoni üle ja minema veel tülli selle juures," kommenteeris ta.

Jaak Madison (EKRE) ütles samuti, et Politico artiklit ei tasu ületähtsustada. Ta märkis, et artiklis oli toodud valeväiteid, samas jättis Eesti need õigel hetkel ümber lükkamata. Ka tema hinnangul võib Eesti aktiivsus kellelegi pinnuks silmas olla.

"Ma arvan, et kindlasti on riike ja poliitilisi liikumisi, kellele väga ei meeldi see, et üks Ida- või Põhja-Euroopas asuv riik väga selgesõnaliselt rõhutab vajadust toetada Ukrainat, sest meie nahk on esimesena turul, kui Ukraina langeb. Ja see käib võib-olla paljudele närvidele. Aasta aega on sõda kestnud ja on selliseid suundumusi, et katsume rahu leida ja mingeid selliseid kokkleppeid teha. Õnneks siiani Eesti välispoliitiline joon on näidanud, et enne kui Ukraina pole võitnud, ei saa mingit rahu tulla, sest kui praegu sõlmitaks rahu ja seda Ukraina teatud kaotustega, siis see oleks väga ajutine ja see tagajärg oleks palju hullem kui täna näeme Ukrainas. Nii et ma ei muretseks selle Politico pärast üle," rääkis Madison.

Andrus Ansip (Reformierakond) nõustus, et Politicos ilmunut ei tohiks ületähtsustada.

"Miski ei tee olematuks seda, et Eesti on andnud Ukrainale relvaabi 400 miljoni euro ulatuses ja oleme küsinud Euroopa rahurahastult tagasi 160 miljonit ja vastavalt reeglitele saame 84 protsenti ehk 134 miljonit. See on fakt," lisas ta.

Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ütles, et Euroopa rahurahastu maht on piiratud ning see pole piisavalt mahukas, et jäädagi kompenseerima kogu sõja vältel riikide antud annetusi. Samas on kõik tema sõnul käinud reeglite järgi.

Mikser oli samal arvamusel Terrasega, et rohkem peaks rääkima hoopis sellest, kuidas Euroopa riigid saaks suurendada Ukraina abistamist.

"Meil tuleb kollektiivselt kulutada raha, higi ja vaeva rohkem kui seni oleme teinud. See sõda kestab veel paraku tükk aega, Ukraina vajab massiivset abi. Tõsi on ka see, et paljudel asjadel, mida Eesti ja teised on annetanud, ei ole mingit üheselt mõõdetavat turuhinda. Ka me oleme oma relvastust ostnud ja tulevikus ka ilmselt ostame riik riigilt, ostame ka ladudest, mitte tootjatelt. Sinna panna ühemõttelist ja kõigi poolt aktsepteeritavat hinnalipikut ongi väga keeruline. Et me loomulikult oma ladusid ei taha igaveseks tühjaks annetada, on ka mõistetav. Me peame asendama ka need varud, mille oleme ära kinkinud, et meie enda võitlusvõime ei kannataks. Teeme seda reeglite järgi," rääkis ta.

Saksamaa vastuseis sisepõlemismootorite keelustamisele tulenes majandusest

Euroopa Komisjon ja Saksamaa jõudsid eelmisel nädalal kokkuleppele, kuidas lahendada vaidlus, mis puudutab uute sisepõlemismootoriga sõiduautode keelustamist alates 2035. aastast. Berliin, mis algselt plaani heaks kiitis, asus sel aastal nõudma erandit, mis lubaks siiski ka pärast 2035. aastat müüa sisepõlemismootoriga autosid, mis töötavad sünteetilise kütusega ehk e-kütusega ja mis peaks teoreetiliselt olema süsinikuneutraalne.

Eesti eurosaadikute hinnangul tulenes Saksamaa vastuseis oma majandusest ja autotootjate konkurentsivõimest.

Jaak Madison leidis, et sisepõlemismootoritega autode keelustamine annab ränga hoobi Euroopa majandusele.

"Olen arvamusel, et sisepõlemismootoritega autode keelustamine pole kuidagi vajalik. Juba see eeldus on selline, et päästame planeeti, kui me kõik siin teeme põhimõtteliselt kollektiivselt majandusliku suitsiidi Euroopas ja laseme hiinlastel ja ameeriklastel teha, mida nad tahavad, sest nad selle hullusega kaasa ei tule," kommenteeris ta.

"Ma arvan, et sakslastel on tulnud nüüd realism kiiresti suure põntsuga pähe, et see toob Saksamaal kaasa tuhandete töökohtade kao, autotööstuse monopoliseerituse olukorra kaotamise. See on väga põhimõtteline majanduslik oht," lisas ta.

Ka Urmas Paet tõi välja rahvusvahelise konkurentsiolukorra. "Kui vaadata, millised on teiste suurte maailma autotootjate, näiteks Jaapani plaanid, siis nemad vaatavad, et kui Euroopa teeb karmimaid tingimusi, siis Euroopale hakkame tootma üht tüüpi autosid, aga Saka autofirmadel tekib see dilemma, et kui Euroopa Liit on oma regulatsioonid kehtestanud karmimad, siis tekib küsimus, kas Saksa autotootja võib toota jätkuvalt neid diiselmootoriga autosid näiteks Aasia või Aafrika turule. Siin tekivad ulatuslikud rahvusvahelise konkurentsi küsimused, mis Saksa tootjatele lähevad korda," rääkis Paet.

Riho Terrase hinnangul võiks e-kütused olla suurema kasuteguriga laeva- või lennukikütusena, aga mitte autodes. Tema sõnul on e-kütuste kasutuselevõtmises praegu väga palju vastamata küsimusi.

"Meil pole valmis infrastruktuuri, me pole arvutanud välja, kui palju see meile maksma läheb, kui palju peame tootma juurde elektrienergiat, kui palju neid akusid on vaja ja kuhu need pärast pannakse. Ja kõige tähtsam on see ülemaailmne konkurentsivõime. Euroopa on tegemas kollektiivset suitsiidi siin oma rohepöördega. Kui kõik teised sellega kaasa ei lähe, siis lõpuks oleme olukorras, kus meie käest ei taheta midagi osta ja meil pole enam raha, millega kogu seda enda lõbu kinni maksta," kommenteeris Terras.

Sven Mikser rääkis, et kui Euroopa Liit tahab e-kütuste kasutuselevõttu arendada, siis tuleks seda ka stimuleerida.

"Stiimulite loomiseks on mitu võimalust. Üks on regulatiivselt kuidagi piirata ja sundida. Teine on panna lihtsalt väga palju raha sinna sisse, näiteks USA oma inflatsiooni piiramise aktiga paneb tegelikult just innovatsiooni - nii päikesepatareide tootmisse, nii autoakude tootmisse kui ka mujale keskkonnasõbralikku tootmisse - väga palju raha. Euroopas on märkimisväärne vastuseis leida uut raha, mida paigutada samas mahus, samal määral omaenda tööstuse toetamisse. Euroopa ei saa ka teha asju, mida USA teeb näiteks riigiabi mõttes, sest Euroopa on selle valdkonna jätnud liikmesriikide reguleerida, ei saa ka maksusoodustustega teha, sest ka see on jäetud liikmesriikide reguleerida," rääkis ta.

"Ja kui lubada rikastel liikmesriikidel teha seda, mida vaesed ei suuda, siis see kahjustab siseturgu. Nii et Euroopa on siin teatud mõttes kahvlis. Aga me näeme, et USA just rohetehnoloogiate valdkonnas lõpuks ometi on pannud palju raha ja me oleme suures kimbatuses, miks USA jookseb meilt eest ära ja tõrjub meid oma turult. Aga tehnoloogilise suveräänsuse mõttes me riskime jääda USA-st maha," lisas ta.

Andrus Ansipi sõnul ei ole aga Euroopa otsus keelustada uute sisepõlemismootoriga autode müük 2035. aastast tulnud eikuskilt, vaid mitu autotootjat on seda juba varem iseseisvalt otsustanud.