Mere sõnul on juhatusele makstavate tulemustasude tingimused kirjas juhatuse liikmete lepingutes ning nendest ka lähtuti. Kuivõrd nõukogu oli Eesti Energia mulluse tegevusega rahul, määrati juhatuse liikmetele tulemustasuks kolmekordne keskmine kuutasu.

"See otsus baseerus tervikvaatel – käisime läbi kõik eesmärgid, kuidas on saavutatud, kus on läinud hästi, kus paremini. Tervikuna olime rahul Eesti Energia tegevusega," lausus Mere.

Nõukogu määras juhatuse liikmetele tulemustasud eelmise aasta eest veebruaris, sel nädalal aga saatis rahandusminister Annely Akkermann nõukogule kirja, kus palub kriitiliselt tulemustasud üle vaadata ehk teisisõnu neid vähendada või üldse maksmata jätta. Akkermann põhjendas oma soovi asjaoluga, et koostöö Eesti Energia juhtidega on olnud puudulik ning paljud valitsuse antud suunised on jäänud täitmata või on osaliselt täidetud.

Mere sõnul arutati rahandusministri kirja nõukogus, kuid oma otsust ei muudeta.

"Üritasime aru saada, mida me peaksime paremini tegema, teisiti tegema, aga meie otsused tulemustasu väljamaksmiseks eelmise aasta eest olid tehtud juba veebruaris. Need baseerusid faktidel, mitte emotsioonidel ja me ei näinud põhjust midagi muuta," lausus ta.

Peaminister Kaja Kallas nimetas neljapäeval Eesti Energia juhatuse liikmetele makstavaid tulemustasusid absurdseks ja arusaamatuks, sest tema hinnangul pole juhatus ellu viinud omaniku ootusi.

"Eesti Energia peaks olema osake Eesti riigist, mitte töötama riigi huvidele vastu. See ei ole okei. See nimekiri on väga pikk, asjadest, kus Eesti Energia juhatus on risti vastu läinud omaniku ootustega," lausus Kallas.

Eesti Energia nõukogu otsustas veebruaris, et juhatuse liikmetele makstakse tulemustasu kolmekordse keskmise kuutasu ulatuses.

Juhatuse esimees Hando Sutter saab tulemustasuna seega pea 75 000 eurot, teistest juhatuse liikmetest Raine Pajo 51 000, Margus Vals ja Andri Avila 48 000 ja Agnes Roos 47 500 eurot.

Konkurentsikeeld kehtib 12 kuud, tasu Mere ei avalda

Juhatuse esimees Hando Sutter ja praegune juhtatus lahkuvad ametist märtsi viimasel päeval, praegusest juhatusest jätkab vaid Raine Pajo. Lisaks Sutterile ja Pajole kuuluvad praegu juhatusse Andri Avila, Margus Vals ja Agnes Roos. Lahkuvatele juhatuse liikmetele makstakse lepingu järgi konkurentsikeelu tasu.

"See on ka lepinguline tingimus. Kui juhatuse liikmetel tööleping lõppeb, siis sätestub konkurentsikeeld, mis on tasuga, sest ilma selleta ei olegi seda võimalik seada. Eesmärk on takistada Eesti Energia ärihuve ja vältida sensitiivse info jõudmist konkurentideni," lausus Mere.

Konkurentsikeelu pikkus on 12 kuud, kui palju selle eest lahkuvatele juhatuse liikmetele makstakse, ei soovinud Mere öelda.

"Seal on palju erinevaid detaile ja nüansse konkurentsikeelu sättes, ma ei hakkaks neid siin lahkama," ütles ta.  

Konkurentskeeld pannakse 1. aprillil ametisse astuva uue juhatuse liikmete lepingusse.

Mere: juhatus suutis mullu riskid maandada

Põhjendades mulluse eest tulemustasu määramist ütles Mere, et Eesti Energia suutis "erakordsel aastal" riskid maandada ning ettevõttel ei tekkinud mingeid likviidsuskriise nagu teistes Skandinaavia ja Euroopa ettevõtetes.

"Teiseks suutsime üles koormata elektritootmise, panime kaevandused täies mahus tööle, värbasime 1500 inimest, seadmepark sai korda loodud, see oli kõik väga erakordne ettevõtmine. Roheenergiasse jätkuvalt investeerisime. Väga oluline oli klienditeeninduse panus: tuli juurde kliente 20 protsenti, poolelt miljonilt kasvasime 600 000 kliendile, eelkõige väljaspool Eestit," rääkis Mere.

"Ja kokkuvõttes: Eesti Energia on endiselt Eesti parim tööandja ja üks väärtuslikem ettevõte. Selle baasil tegime tulemustasu otsuse. Kindlasti pean mainima, et oli arengukohti, näiteks tootmisvarade töökindlus: elektrijaamades oli rikkeid. Teine, kuhu paneme rohkem panustama, on elektrivõrgu töökindlus, eriti tormide ajal. Kuigi jah, eelmine aasta oli erakordne, ajalooliselt tormiseim aasta," lausus ta.

Eesti Energia tegevust Saaremaad tabanud tormi ajal kritiseerisid neljapäeval nii rahandusminister Akkermann kui ka peaminister Kaja Kallas.

"Aga need on nüansid tervikust ja kahetsusväärselt sellised negatiivsed detailid saavad palju vastukaja meedias ja seetõttu võib jääda väär mulje, et asjad ei ole korras. Aga kui vaadata arve ja tervikpilti, siis on Eesti Energia tublilt toimetanud ja selle baasilt me tegimegi selle tulemustasu otsuse," lausus Mere.

Tulemustasu otsustab nõukogu, tasu saamise reguleerib seadus

Mere ütles varem ERR-ile saadetud selgituses, et Eesti Energia juhatuse tasustamist reguleerib riigivaraseadus. 

"Tasu suuruse otsustab nõukogu, arvestades nõukogu juurde loodud tasustamiskomitee ettepanekuid. Juhatuse liikmele makstav tulemustasu peab olema põhjendatud ja arvestama kontserni eesmärkide täitmist, loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei tohi ületada juhatuse liikme neljakordset keskmist kuutasu eelmisel majandusaastal," lausus ta.

Mere lisas, et Eesti Energia nõukogu otsustas maksta juhatuse liikmetele tulemustasu kolmekordse keskmise kuutasu ulatuses, hüvitisi lahkuvale juhatusele ei maksta.

"Tegemist on tavapärase praktikaga maksta juhatuse liikmetele tulemustasu vastavalt ettevõtte saavutatud tulemustele, nagu enamikus ettevõtetes seda tehakse. Ka riigile kuuluva äriühingu juhatusel on kohustus ja vastutus selle ees, et ettevõte saavutab seatud eesmärgid, oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik," lausus Mere.