Sutter: Eesti Energia on täitnud kõik antud lubadused

Reedel viimast päeva Eesti Energia juhina ametis olev Hando Sutter vastas "Esimeses stuudios" valitsuse liikmete kriitikale, öeldes, et Eesti Energia on teinud kõik nii nagu valitsusega kokku lepitud.

Sutter tõdes saates, et ei oodanud oma viimastel tööpäevadel valitsuselt nii suurt kriitikat tulemustasude ja Eesti Energia väidetavate tegematajätmiste kohta.

Eesti Energia lahkuva juhatuse tulemustasudest rääkides ütles Sutter, et ettevõttes on tulemustasude maksmine läbipaistev. "Tegelikult pole see kuidagi seotud Eesti Energia juhatuse lõpetamisega, vaid selliseid tulemustasusid makstakse Eesti Energias igal aastal. Seda saab kindlasti üle tuhande, 1200 kuni 1400 inimest," ütles Sutter.

Ta selgitas, et ettevõtte eesmärke planeeritakse ning nende täitmist kontrollitakse hoolikalt ning tulemustasud sõltuvad ettevõtte kui terviku tulemustest. "Neid omakorda hindab Eesti Energia nõukogu tasustamiskomiteee, kes teeb oma ettepaneku Eesti Energia nõukogule, kes teeb otsuse," lisas ta.

Sutter tõdes, et temale ja teistele juhatuse liikmetele planeeritud tulemustasu suurus võib paljudes inimestes pahameelt tekitada.

"Arvan, et paljudele inimestele need rahanumbrid ongi kosmilised, kuigi olen näinud ja kuulnud ka numbreid, mis ei vasta tõele. Me saime koolipoisi nelja – meile makstakse kolm kuupalka tulemustasuks 2022. aasta tulemuste eest," kommenteeris ta.

"Siin on pandud mitu asja ühte patta. Kui räägitakse konkurentsikeelust ja konkurentsikeelu tasust, mida meile rakendatakse ettevõtte soovil pärast lepingu lõppemist, et tippjuhid ei saaks energiasektoris konkurendi juurde minna, siis see on hoopis teine asi," lisas ta.

Eesti Energia piibel on omaniku ootused

Sutter ütles saates peaminister Kaja Kallase ning rahandusminister Annely Akkermanni ehk Eesti Energia üldkoosoleku kriitikat kommenteerides, et valitsuse kui omaniku ootused ettevõttele on olnud kohati vastukäivad.

"Minu vastaspool on põhiliselt olnud Eesti Energia nõukogu ja mul on vedanud, mul olnud väga professionaalsed nõukogud, kes on olnud ühtpidi nõudlikud, teistpidi on juhatust usaldatud ja meil on päris palju strateegilist vabadust olnud. Aga alati mantra ehk piibel meie jaoks on omaniku ootuste paber. Televaatajad võivad rahandusministeeriumi kodulehelt leida eelmise aasta augustis kinnitatud Eesti Energia omaniku ootused ja siis saab igaüks otsustada, kas Eesti Energia on neid täitnud või mitte. Ja need on kohati natuke vastukäivad ja kindlasti ei saa neid vaadata üks punkt haaval, vaid komplektis," rääkis ta.

Akkermann süüdistab Eesti Energia nõukogule saadetud kirjas, et juhatus alahindas põlevkivielektrijaamade jahutusvee energiajulgeoleku vaadet ning selle avariilahenduse leidmine oli ebamõistlikult aeglane, "mis tekitas tõsise riski, et Narva jõe lüüside avamise korral oleks sisuliselt kogu energiatootmine seiskunud".

Sutteri hinnangul on rahandusministri süüdistus pehmelt öeldes ülekohtune.

"Tegelikult hästi palju sellest loost on lepitud kokku valitsuskabineti istungitel, mis on toimunud n-ö keldrinõupidamistel, mis on teatavasti päris kõrge salastatuse astmega ja minul pole õigust kõigist detailidest rääkida. Aga ühte võin öelda – Eesti Energia on täitnud kõik oma lubadused täpselt nii nagu me oleme seal istungitel lubanud. Kõik on täidetud. Kui keegi tahab tõestada vastupidist, siis tuleb võtta faktid veelgi täpsemalt lauale. Ja ma usun, et kuna Eesti Energia nõukogu on olnud kõikide nende kokkulepete juures ja mina käin alati sellistel nõupidamistel koos nõukogu esimehega, siis ta on samamoodi nende detailidega kursis. Ja siin võib-olla pole korrektne, kui mind isiklikult rünnatakse, seda enam, et minul tõesti on viimane tööpäev. Nõukogu saab need faktid ilusasti ritta panna. Me oleme kõik ära teinud nii nagu kokkulepitud," vastas ministri süüdistusele.

Sutter selgitas, et pärast Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse toimus Eesti Energia ja Eleringi esimene kriisinõupidamine Narva lüüside asjus märtsi alguses ning aprilli keskpaigaks said energiaettevõtetele ootused paberile. Tema sõnul oli avariilahendus sügiseks valmis ning õppus kõigi osapooltega toimus oktoobris. "Alaline lahendus, mis meid lõplikult vabastab Narva tammi asendist, saab ka sel aastal valmis täpselt nii nagu oleme kokku leppinud. Nii et me ei viivitanud hetkegi," rääkis Sutter.

"Võib-olla ainus asi oli seal vahepeal laual, et kes selle kinni maksab, sest kuna varustuskindlus on Eleringi teema ja ehitajad meie, siis eelmise aasta augustis tekkis omanikuootus, mis ütles, et Eesti Energia maksab selle kinni. Aga selle taga tõesti ei seisnud midagi, sest need projekteerimised, mis me enne tegime, ei olnud liiga kulukad. Täna on investeerimisotsus tehtud ja me viime selle ellu," lisas ta.

Lisaks pole rahandusministri hinnangul Eesti Energia täitnud valitsuse suunist tagada 1000 MW ulatuses juhitavaid tootmisvõimsuseid. Sutter ütles, et ettevõte täitis omaniku ootustes kirjeldatut, kuigi jaamade töödes oli ka tõrkeid.

Saaremaa elektrikatkestuse aeglase reaktsiooni põhjustas kehv kriisijuhtimine

Samuti heitis Akkermann ette, et Eesti Energia on teadlikult vähendanud Elektrilevi võimekust ning seetõttu reageeriti möödunud aasta lõpus Saaremaal ulatuslikule elektrikatkestusele lubamatult aeglaselt.

Sutteri hinnangul oli aeglase reageerimise põhjus mitte töötajate puudus, vaid kehv kriisijuhtimine.

"Peame parandama kriisijuhtimist, erinevate osapoolte koostööd, mida on tänaseks ka tehtud – kohalik omavalitsus, päästeamet, Kaitseliit. Koostöö oleks pidanud minema algusest peale kiiremini käima ja oleks pidanud seda tavaolukorras rohkem treenima. Aga seda kinnitan, et Elektrilevil olid olemas kõik ressursid, kõik lepingupartnerid, kokkulepped, et seda olukorda lahendada. Ja seal öelda, et Elektrilevi on kuidagi nõrgestatud, küll ei saa. Ressursside taha ei jäänud midagi, lihtsalt kriisiks valmisolekut tuleb paremini treenida ja seda on juba ka tehtud."

Kavandatav valitsuskoalitsioon on otsustanud Elektrilevi Eesti Energiast lahutada. Sutter ütles, et tegemist oleks Eesti ajaloo suurima restruktureerimisega, mis võib võtta mitu aastat.

"See tähendab, et tänast Eesti Energiat enam ei ole, sel pole mõtet, sest meie põlevkivi osa ja Enefit Greeni pole mõtet jõuga ühes grupis hoida, kui sealt võtta ära kogu reguleeritud äri, mis on täna Elektrilevi osa. Jah, see on kindlasti teostatav," sõnas Sutter.

"Aga üleüldiselt, kui ma tavakodanikuna võin öelda, siis arvan, et Eesti Energia on Eestis suur, aga regioonis me oleme pisike energiaettevõte ja kuna ees seisavad väga keerulised ajad, siis tuleb investeerida palju, tuleb lahendada väga keerulisi ülesandeid, siis tasub hoolega mõelda, kas kolm on parem kui üks või ei ole. Aga kui see on otsustatud, siis tuleb ära teha ja kindlasti on see teostatav. Aga seal on päris palju ka tagajärgi, kus asjad võivad minna paremaks, aga võivad minna ka halvemaks," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Mirko Ojakivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: