Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht ütles ERR-ile, et eelarvenõukogu võrdleb tegelikke kulusid 2022 lisaeelarvega ja selle järgi tegi riik tõesti 516 miljonit vähem kulusid.

"Vähenemine tuleb peamiselt nii riigi enda investeeringutest, mis on 373 miljonit ja riigi antavatest investeeringutoetustest 157 miljoni euro ulatuses, mis osutusid algselt prognoosituga võrreldes väiksemaks tulenevalt Ukraina kriisi mõjudest. See tingis lepingute ülesütlemisi, hangete nurjumisi ning viivitusi projektide realiseerimisel, sealhulgas välisvahenditest rahastatavate investeeringute puhul, kus uute fondide kasutuselevõtt kujunes samuti oodatust hilisemaks," rääkis Täht.

Täht juhtis tähelepanu, et struktuurivahendite 2021-2027 perioodi rakenduskava sai Euroopa Komisjoni heakskiidu alles 2022. aasta oktoobris.   

"Suveprognoosis hindasime juba jooksva aasta kulud üle, täpsustasime aastate vahel ülekantavaid summasid, korrigeerisime välisvahendite kasutust jne. Prognoosid ja hinnangud muutuvad pidevalt, mistõttu me ise võrdleme hetkeseisu viimase prognoosiga," lausus Täht.

Täht märkis, et 6. aprillil tuleb välja rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos, kus ministeerium hindab ka eelmise aasta parema positsiooni, sealhulgas tegemata kulude, mõju sellele ja järgnevatele aastatele.

2023. jaanuaris oli valitsussektori puudujääk 72 miljonit, ehk 0,2 protsenti SKP-st.

Sügisel vastu võetud RES-is prognosis rahandusministeerium, et 2023. aasta eelarvepuudujääk ulatub 1,49 miljardi ehk 3,9 protsendini SKP-st.

Tähe sõnul ei saa aasta alguse põhjal teha järeldusi terve aasta kohta. "Eelarvepositsioonis toimuvad olulisemad muutused tavaliselt teisel poolaastal, mil realiseeruvad näiteks suuremad investeeringud. Samuti tõusevad pensionid läbi indekseerimise alles aprillist alates," lausus Täht. 

Eelarvenõukogu esindaja Andrus Alber nimetas võimalikud kuluread, mis võisid jääda oodatust väiksemaks seoses suuremate teemadega 2022. aastal, mida ka rahandusministeerium ise on maininud.

"Investeeringute nominaalmaht ei täitunud, seega võib arvata, et osa investeeringuid jäeti ära või lükati edasi kiire hinnatõusu oludes. Energiahinna hüvitusmeetmed ei ole osutunud nii kalliks kui algselt prognoositi ning sõjapõgenikega seotud kulud ei osutunud nii suureks kui algselt prognoositi," loetles Alber. 

Alber ei osanud öelda, kas ka sel aastal võib oodata kasutamata kulusid.

"Uusi energiameetmeid meil järgmiseks talveks välja hõigatud pole, seega on seda osa raske hinnata. Investeeringute osa sõltub jätkuvalt hinnataseme arengutest-ootustest. 2022. aasta sügisel RES-i kokku pannes nähti igatahes 2023. aastal suurt hüpet investeeringute nominaalmahus võrreldes 2022. aastaga," rääkis Alber.