Kuni möödunud aasta aprillini töötas linnahalli tuleviku kallal maja haldav munitsipaalfirma. AS Tallinna Linnahall juhi Anu Liinsoo sõnul analüüsiti muu hulgas seda, missugune leping tulevase erapartneriga sõlmida. Arendajaid loodeti meelitada kõrvalasuva linnamaaga.

"Kõige lihtsam asi oleks olnud see kõik müüki panna. Aga sellisel juhul ei oleks hästi tagatud linna eesmärgid, et linnahall ka ikka korda saab," rääkis Liinsoo ning meenutas, et muu hulgas vaadati näiteks Patarei merekindluse eeskuju. "Ehk võõrandamine, aga linnapoolse tagasiostuõigusega. See tähendab, et kui teatud tähtajaks ei ole korda tehtud, siis on linnal õigus see kinnisvara tagasi osta mingisuguse väikse hinnaga."

Toona usuti, et arendajale peaks jätma võimalikult vabad käed. Peaasi, et linnahall tehtaks korda ning rajatavad elu- ja ärihooned moodustaks sellega ühtse terviku. Päris konkursitingimuste kirjutamiseni ei jõutudki. Aprillis pani linnavalitsus tööd seisma.

"Hinnad läksid lakke, valitses selline üldine ebakindlus ja see toodi põhjenduseks, miks just siis see projekt peatati. Otsuses oligi, et peatada kuni turuolukorra selginemiseni," meenutas Liinsoo.

Pärast seda pole ettevõte enam tulevikuplaanidega tegelenud. Tallinna linnavolikogu arutab peagi eelnõu, mis liidab AS-i Tallinna Linnahall ja AS-i Tallinna Tööstuspargid uueks ettevõtteks AS Tallinna Arendused. Anu Liinsoo jätkab erasektoris.

Konkursile mõeldakse hiljem

Septembris ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et läbirääkimised ettevõtjatega käivad ning linnahalli ja kõrvalasuvate munitsipaalmaade vastu tunnevad huvi koguni välismaa investorid. Konkursi lootis ta välja kuulutada möödunud aasta lõpuks.

Sügise edenedes võeti aga hoog maha ja asjaga hakkas tegelema Tallinna strateegiakeskus. Linnakantsler Kairi Vaheri sõnul ei vaadata enam eraldi linnahalli või mõnda kõrvalasuvat krunti, vaid palju laiemat ala Reidi teest Kalarannani.

"Linnahalli piirkond on väga unikaalne. Ja kui me tahaksime seda piirkonda rohkem avada nii linnaelanikele kui turistidele, siis kõik need otsused, mida seal tehakse, on äärmiselt olulised," rääkis Vaher, kelle sõnul käib praegu töö ruumilise visiooni loomisega. "Ja kahe kuu jooksul tõenäoliselt me saame sellega avalikuks tulla, et alustada vastavat diskussiooni."

"Siis, kui on avalikkusega seda jagatud, ka spetsialistidega arutatud ja diskussioon peetud, siis saab teha juba täpsemad plaanid, kuidas, millal ja millele konkurss välja kuulutada," lisas Vaher.

Linnahalli kinni ei jääda

Vaheri sõnul võeti visiooni luues aluseks, et piirkonnas peab tekkima piisavalt palju head avalikku ruumi, kuhu inimesed saaks ja sooviks minna. "Me vaatame, kuidas liikuvus saaks olla Reidi teest kuni Kalaranna sadamani, sealt edasi Noblessnerini. Teiseks, kuidas me näeme mereäärsest piirkonnast liikumist Vanalinna suunas," selgitas Vaher. Tema sõnul soovitakse kirjeldada sedagi, kuhu jääb avalik ala ja kuhu võiks planeerida hoonestust.

Visioonile lähteülesannet koostades ei tõmmatud strateegiakeskuses laiu piire. Nii näiteks ei välista Vaher, et edasised arutelud viivad 2017. aastal kinnitatud detailplaneeringu muutmiseni. Ka linnahalli enda tuleviku asjus käivad veel arutelud.

"Linnahall on mälestis, vastavalt sellele peab linnahall säilima," sõnas Vaher. "Aga loomulikult on diskusiooni mitmelt poolt selles osas, et kui otstarbekas see on. Nii et praegu me ei jää kinni konkreetselt linnahalli ja ühe hoone osas. Vaid me vaatame seda piirkonda ja visiooni laiemalt."

Küll aga rõhutas Vaher, et piirkonda on vaja avaliku funktsiooniga hoonet. "Kus oleks nii kontserdivõimalused, konverentsivõimalused, ekspositsioonialad. Ehk ta oleks selline, nagu on kogu aeg räägitud, multifunktsionaalne hoone," sõnas Vaher.