Opositsioonil pole riigikogu aseesimehe kandidaadis üksmeelt
31. märtsiga lõpevad riigikogu juhatuse volitused, aga kokkuleppeid uue juhatuse kohta pole. Läbirääkimisi pidavad koalitsioonierakonnad lubavad riigikogu esimehe kandidaadi leida järgmisel nädalal, opositsioonil puudub aseesimehe kandidaadis üksmeel.
Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest, kellest esimese koht kuulub koalitsioonile ja teise aseesimehe koht opositsioonile. Teise aseesimehe kohale kandideerivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
"Jah, et Keskerakond paneb oma kandidaadi üles – selleks on Jüri Ratas. Ja siis tuleb konkurents, mulle tundub, opositsioonikandidaatide vahel," sõnas Ratas.
Poliitilise tava järgi peaks riigikogu teise aseesimehe koht kuuluma suurimale opositsioonierakonnale ehk EKRE-le, ütles Martin Helme.
"Mina kindlasti ka kandideerin, sest Eesti poliitiline tava ja väga pikk konventsioon ütleb, et suurim opositsioonierakond selle koha saab, siis tema on see juhatuses olev opositsiooni esindaja. Ma mõistan, et kandideerida võivad kõik, aga mu meelest päris hea toon ei ole, et opositsioon niimoodi laiali jookseb," rääkis Helme.
EKRE-l on vaid üks mandaat rohkem kui Keskerakonnal.
"Ma mäletan endagi kandideerimisi, kus ei olnud sel hetkel kõige rohkem matemaatiliselt hääli, aga siiski valimistel oli neid rohkem kui fraktsioonis. See on salajane hääletus. Meie jaoks on see oluline, et riigikogu juhatuses meie esindaja oleks," ütles Ratas.
Hääli võib ühele või teisele opositsioonikandidaadile tulla ka koalitsioonist, sest hääletus on salajane
"Mulle ei ole keegi tulnud hääli pakkuma. Ma olen kursis, et Ratas on käinud küsimas koalitsioonist hääli. Mis talle on vastatud, seda ma ei tea," ütles Helme.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et Isamaa ei jää hääletusest kõrvale, sest muidu saavadki teise aseesimehe valimisel otsustavaks koalitsioonist tulevad hääled.
"Seda me ka ei taha, et me otsustamisest kõrvale jääme olukorras, kus meie otsusest tegelikult see sõltub. Me kindlasti arutame ja kujundame oma seisukoha," rääkis Seeder.
Selgust pole veel selles, kellest saab riigikogu esimees. See koht kuulub poliitilise tava järgi suuruselt teisele koalitsioonierakonnale ehk selle peaks saama Eesti 200. Ametikohtadeni pole läbirääkimistel veel jõutud.
"Praegune soov ja plaan on küll see, et kuna me teame, et 10. aprillil riigikogu kokku tuleb, siis selleks ajaks on meil kokkulepped tehtud ja saame kohe valida ära esimehe ja aseesimehed ja sealt edasi valitsuse moodustada," sõnas koalitsioonikõneluste Reformierakonna delegatsiooni liige Mart Võrklaev.
Seeder ütles, et koalitsioon saab ametipostid ka ümber mängida. Nii võidakse läbirääkimistel riigikogu esimehe koha asemel pakkuda Eesti 200 näiteks Euroopa Komisjoni voliniku või ka kahte ministrikohta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"